Rekordilise saagiaasta varjupooleks on viljahinna langus (1)
3. oktoober 2019, 08:42
Põllumehed suutsid sellel aastal seljatada kolm aastat kestnud mõõnaperioodi põllukultuuride kasvatuses. Statistikaameti värsketel andmetel ulatub tänavu koristatud teraviljasaak 1,56 miljoni tonnini. Tänavune keskmine teravilja saagikus ületab seni parimat 2015. aastat ligi 2% võrra.
„Möödunud aasta suure põua tõttu tekkinud keeruline olukord ja sellele eelnenud veel kaks rasket aastat panid meie põllumehed möödunud aastal palju pingutama ja võtma ka märkimisväärselt suuremaid riske – tavapärasest oluliselt rohkem külvati talivilja, mis on pannud aluse ka selle aasta heale saagile. Õnneks risk õigustas ennast ja pingutused kandsid vilja,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Loe ka: Tänavune hea viljasaak aitab klattida vanad võlad
Vilja tuleb nii palju, et ei jõua ära vedada
„Möödunud aastal riigilt saadud 20 miljoni euro suurune laen ja aastate jooksul kuhjunud võlad tarnijate ees tahavad koos intressidega tagasi maksmist, mistõttu oleks veel üks halb aasta olnud meie põllumajandusettevõtetele väga tõsiseks väljakutseks,“ rõhutas Sõrmus.
Sõrmuse sõnul oli tänavune koristushooaeg väga pingeline ja põllumehed väärivad siirast kiitust. Hea saagiaasta varjupooleks on aga viljaturul toimunud hinnalangus, mis tavaliselt käib paratamatult kaasas kõrge saagiga.
Kaks rasket aastat panid meie põllumehed möödunud aastal palju pingutama ja võtma ka märkimisväärselt suuremaid riske – tavapärasest oluliselt rohkem külvati talivilja, mis on pannud aluse ka selle aasta heale saagile.
Nisu hind on augustis-septembris võrreldes möödunud aasta sama ajaga langenud umbes 10-15%, rukki hind aga lausa kolmandiku võrra.
Virumaal on saagikus teistega võrreldes väiksem
Möödunud aasta oli põua tõttu taimekasvatussektorile sedavõrd nigel, et sellega praeguse aasta saak võrdlust ei kannata. Taimekasvatajate jaoks olid keerulised ka madala saagikusega 2016. aasta ja liigniiske 2017. aasta.
Sellel aastal oli talivilja osakaal tavapärasest tunduvalt suurem. Möödunud aasta põua tõttu sai vili kiiresti koristatud ning sügis oli soodne talivilja külvamiseks. Talivilja osakaal ulatus tänavu teravilja kogupinnast koguni 46 protsendini, samas kui möödunud aastal oli talivilja osatähtsus vaid 28% ja 2015. aastal 34%.
Võrreldes 2015. aastaga oli taliteravilja kogupind tänavu 1,4 korda suurem. Talivilja keskmine saagikus on reeglina oluliselt suurem kui suvivilja saagikus.
Kuigi Statistikaamet pole veel avaldanud teraviljasektori tulemusi maakondade kaupa, siis tänavune aasta polnud kahjuks kõikidele Eesti piirkondadele ühtlaselt hea. Põllumeeste hinnangul jääb tänavu saak keskmisest väiksemaks Ida-Virumaal ja ka Lääne-Virumaa osades piirkondades. Kohatine põud on olnud probleemiks ka saartel.
Viimaste nädalate pidevate vihmadega tõttu ei ole saagikoristus Eestis veel lõppenud.
Allikas: EPKK