Kaevandamislubade nõudlus laes: tulevad Rail Baltic, autoteed, elamud (1)

BNS
Copy
Pilt illustratiivne.
Pilt illustratiivne. Foto: Matti Kämärä

Keskkonnaameti teatel on suurprojektide, näiteks Rail Balticu trassi rajamise tõttu tänavu suurenenud kaevandamislubade nõudlus.

Kui 2017. aastal andis keskkonnaamet 69 kaevandamisluba, siis tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul antud või muudetud juba 52 luba ja huvi kaevandamise vastu jätkub, teatas amet.

Keskkonnaamet annab üle Eesti kaevandamislube, et reguleerida maavarade säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning leevendada kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Kui ajavahemikus 2013–2017 andis amet keskmiselt 66 kaevandamisluba aastas, siis mullu tõusis ettevõtjate huvi kaevandamise vastu märgatavalt ja amet andis 129 uut või muudetud kaevandamisluba.

Tänavu on esimese kaheksa kuuga antud või muudetud juba 52 kaevandamisluba. Suur osa neist annab õiguse kaevandada ehitusmaavarasid – liiva, kruusa, lubjakivi – Pärnu ja Harju maakonas, mistõttu võib järeldada, et huvi kaevandamise vastu on tõusnud Rail Balticu trassi rajamise tõttu.

«Hoogustunud kaevandamine tekitab arusaadavalt küsimusi kohalikus kogukonnas. Seetõttu on vajalik selgitada kaevandamisega kaasneda võivaid riske ja keskkonnaameti seatud nõudeid nende riskide vähendamiseks. Meie jaoks on oluline hoida ja kaitsta kaevandamispiirkondi negatiivsete keskkonnamõjude eest,» märkis keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme pressiteates.

«Seetõttu määramegi lubadesse ranged nõuded keskkonnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks, näiteks veekaitse ja müra leevendamise osas. Nõuete täitmine on kaevandajale kohustuslik,» lisas Nurme.

Nõudlus on kasvanud eelkõige ehitusmaterjalide kaevandamise vastu, mida võib seostada lisaks Rail Balticule ka teedeehitus- ja elamuarendusprojektidega. Hetkel kehtib Eestis 725 kaevandamisluba – enim on lube antud teedeehituse valdkonnas tegutsevatele maanteeametile, AS-ile TREV-2 Grupp ja AS-ile Eesti Teed.

Märkimisväärne hulk kaevandamislube on ka arendajatel AS YIT Eesti ja AS Tariston. Samas leidub ka hulk kaevandamishuvilisi, kellele ei anta luba näiteks keskkonnaalaste põhjuste või kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu, märkis amet.

Keskkonnaameti spetsialistide töökoormus on tõusnud ka seetõttu, et aina rohkem on vaja kontrollida kaevandatud alade korrastamist. Nimelt paneb amet igale kaevandajale kohustuse kaevandamise käigus ala korrastada looduslikult ja tehnoloogiliselt sobivaks ning keskkonnale ohutuks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles