Erakordne seis põldudel: vilja tuleb nii palju, et ei jõua ära vedada (1)

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Viljakoristus.
Viljakoristus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vedajate puudus on pannud viljakasvatajad sel aastal raskesse olukorda – kui vedajat pole, ei saa ka põllumees põllul lõigata. Viljakasvatajad jäävad viljasaagist rääkides tagasihoidlikuks, sest kuniks vili pole salves, ei soovita sõna "rekordsaak" välja öelda, aga tunnistavad, et nii ilusat vilja pole olnud aastaid.

KEVILI tegevjuht Meelis Annus.
KEVILI tegevjuht Meelis Annus. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Põllumeeste ühistu KEVILI tegevjuht Meelis Annus tõdeb, et sel aastal on tõesti erakorraline olukord ja augusti lõpu seisuga on Eesti-sisesed laod praktiliselt täis. “Tegime kõik, mis suutsime, et me ei peaks terminale kinni panema,"  lisas ta.

Annus toob näiteks, et ühel rekordpäevadest, milleks oli taasiseseisvumispäev 20. august, võtsid nad oma Rõngu terminalis vastu 96 autot. “See ei tähenda seda, et meil on üle 90 vedaja, vaid autod teevad päevas mitu vooru,” täpsustas ta.

Kombainivõimsus on Eestis hea, see võimaldab võtta vilja päris kiiresti üles, aga muu logistika hakkab takistama.

Annuse sõnul on vedajate puudus tegelikult iga-aastane teema, aga sel aastal on see eriti terav. Eelmisel aasta külvati palju talivilja – põua tõttu saadi põllud kiiresti koristatud, külviolud oli see-eest head ja nii pandigi rohkem põllumaad talivilja alla. Nüüd valmis nii tali- kui suvivili ühel ajal.

“Kombainivõimsus on Eestis hea, see võimaldab võtta vilja päris kiiresti üles, aga muu logistika hakkab takistama,” sõnas ta.

Kui ülejäänud hooaja saab praeguse vedajate hulgaga hakkama, siis kriitiline tipphetk tekib paariks nädalaks ja sel aastal on see olukord veelgi keerulisem olnud. “See maht, mis me praegu sisse oleme võtnud, on praktiliselt sama, mis headel aastatel oleme aasta lõpuks kokku kogunud,” tõi ta võrdluseks.

Annus tõi näiteks, et kui viljakoristus läks lahti 17. juulil ja lõppeb umbes nädala pärast, on kaks nädalat kogu koristusperioodist ikkagi väga arvestatav osa. “Kui vedajat pole, ei saa me kuivatada ja põllumees ei saa põllul lõigata,” sõnas ta.

KEVILI terminalides on veel väike varu olemas, et märga vilja vastu võtta, kuivatada ja ladustada. “Kuiva vilja vastuvõttu oleme juba paar nädalat piiranud,” täpsustas ta. Järgmisel nädalal peaks olukord leevenema, sest saagikoristusaeg on lõppemas ja esimesed laevad minemas. “Aga laev ei võta loomulikult meie terminalist vilja peale, see tuleb sinna vedada,” sõnas ta.

KEVILI ostab vilja kokku tegevpõllumeestelt, mitte vahendajatelt, ja Annuse sõnul on viljakasvatajad rekordsaagist rääkides ettevaatlikud – kõik oleneb sellest, kuidas saak põllult kätte saadakse. Eelmised aastad on viljakasvatajad hellaks teinud ja prognoose teha ei soovita. “Kõik ütlevad, et kui vili võetud, loeme tonnid kokku ja vaatame, mis see saak on, aga ma arvan, et nurisemiseks põhjust ei ole,” võttis ta kokku.

Põllumees rekordsaagist: “Enne mune, siis kaaguta!”

Aasta põllumees 2016, Lembit Paal, kes tegeleb Jõgevamaal teravilja- ja veisekasvatusega, sõnab, et saagi üle nuriseda tõesti ei saa. Kuniks saak salves, et taha ka tema võimaliku rekordsaagi üle spekuleerida.

Paal lisab, et põllumehed on tehtud ettevaatlikuks ja ka tal endal on kogemusi, kus mitusada hektarit talinisu tuli vihmaperioodi tõttu sisse künda, sest vili läks peast kasvama. “Nagu öeldakse: "Enne mune, siis kaaguta!" Aga ma arvan, et meil võib tulla per hektar ajaloo parim saak.”

Paalil on teravilja all 800 hektarit ja viljakoristus on lõpusirgel. “Meil jääb veidi kuivati jänni, nii et peame tempot hoidma,” sõnas ta.

Paal selgitas, et söödateravilja, mis seni läks otse muljurisse, otsustati sel aastal kuivatada, ning seetõttu sel aastal nende kuivati võimsus ehk pisut väike.

Paal jääb võimalikust rekordsaagist rääkides tagasihoidulikuks nagu ka paljud teised teraviljakasvatajad. “Aga ma arvan, et põllumees võib sel aastal rõõmustada küll,” sõnas ta ja selgitas, et ilmselt veab keskmise saagi üles asjaolu, et sügisel sai maha rohkem talivilja, mille saagiks on tavaliselt suurem. “Vegetatsioon on pikem ja tera tuleb tuumakam,” põhjendas ta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles