Võnnu Mahetalu hakkab õli pressima

Endise 2000 kana asemel siblib nüüd kanalas üle 5000 linnu.

FOTO: Tiit Efert

Tartumaal mune tootev Võnnu Mahetalu lisas hiljuti oma sortimenti täiesti uued tooted: mahe rapsi- ja kanepiõli.

Püsti on pandud õlipressimisliin, vilja hakkab tarnima ABL Baltic Seeds AS, mille põldudel on juba 2000. aastast mahemärk. Kuigi Võnnu Mahetalu jaoks on tegemist eraldiseisva ja täiesti uue valdkonnaga, on seos muu tegevusega olemas. Nimelt kuulub kanade söödaratsiooni õlipressikook. „Varem pidime seda ostma, nüüd asusime seda ise valmistama,” räägib talu peremees, 2010. aastal Eestisse saabunud baltisaksa päritolu Lennart Victor Jasper von Moller.

Juurte juurde

Lennart on sündinud ja koolis käinud Saksamaal Hannoveri lähistel Celles. Ta on õppinud ärijuhtimist ja infotehnoloogiat ning hiljem põllumajandust, töötanud põllumajandusettevõttes ja puuetega laste ratsakoolis majandusjuhatajana. Lennartit on kogu aeg maale tõmmanud. Tema esivanemad on olnud põllumehed, välja arvatud advokaadist isa. Lennarti vanaisale kuulus omal ajal Sõmerpalu mõis, kus vanaisa ka sündinud oli. Huvist baltisaksa juurte vastu ja saatuse tahtel jõudiski Lennart Eestisse.

Algul suhtlesid Lennart ja Evelyn inglise keeles. Kuigi nüüd oskab Lennart ka eesti keelt ja Evelyn on ära õppinud saksa keele, aetakse ettevõttes asju inglise keeles, aga dokumendid on kõik eestikeelsed. Evelyn on pärit Tartu lähistelt Luunja vallast ja õppinud hobumajandust.

Võnnu mahetalu sünniaeg on 2013. aasta aprill, mil Lennart ostis koos abikaasa Evelyniga Tartumaal Võnnus mahajäetud kolhoosiaegse sigalakompleksi, kus oli plaanis hakata kanu pidama. 2014. aasta novembris loodi ettevõte nimega Võnnu Mahetalu ja soetati esimesed 500 kana. Võnnus asuvas farmikompleksis oli seapidamine lõppenud 2011. aastal. Endine omanik oli müünud kompleksi edasi vahendajale, kes sellest eriti ei hoolinud. Aastaga rüüstati laudakompleks masendavalt ära. Nii, et kõik kohad olid prügi täis. Selle hulgas oli nii metalli kui ka puruks pekstud viinapudeleid, mille realiseerimine oli paras peavalu.

Kuigi nüüd oskab Lennart ka eesti keelt ja Evelyn on ära õppinud saksa keele, aetakse ettevõttes asju inglise keeles.

FOTO: Tiit Efert

Pererahvas on oma jõududega kompleksi korrastanud. Neli suurt lauta on lammutatud, lammutustööd on plaanis jätkata. Üks põhjus, miks just Võnnus endine sigala soetati, oli Tartu lähedus, linna jõuab farmist 20 minutiga. Linnas on teinekord ikka vaja käia, näiteks lagunevale tehnikale varuosi tuua.

Pärast sigala ostu alustati kohe aktiivselt loomapidamisega. Vabal ajal teeb pererahvas hobi korras hoburakendisporti, talus on praegu kuus hobust. Alguses oli ka 40 lammast, nüüd on neid vähem. Pererahva sõnul on lammastest kasu, nad aitavad muru ja võsa kontrolli all hoida. Alguses oli ka kuus veist. Lennart räägib lõbusalt, et kui ta lauta esimesed kanad tõi, polnud seal küttesüsteemi ning suured loomad kütsid lauta oma kehaga, millest loomulikult ei piisanud.

Lennart ja Evelyn tõid vanasse sigalasse ka sead tagasi. Ühel hetkel oli laudas kokku suisa 30 emist, aga Eestis puhkes Aafrika seakatk ja väiksemad farmid pidid oma sead realiseerima. See on kurb teema, mis rusub talu pererahvast siiani. Meenutatakse emotsionaalseks läinud kohtumisi ametnikega, karme nõudmisi ja kokkuleppeid. Siga on siiani kujutatud Võnnu Mahetalu logol, kuid kas sead kunagi tallu tagasi tulevad, on veel lahtine. Lisaks on peres kolm koera ja kass.

Algusest peale mahe

Farmi asutamise hetkest oli teada, et kogu põllumajandus hakkab olema mahe. Nii saavad kanad vabalt ringi siblida ja söödaks on ainult mahedalt kasvatatud ja valmistatud toit, mis on tavatoidust kallim. Seetõttu on mahemunade hindki krõbedam.

Võnnu Mahetalus pressitud rapsi- ja kanepiõli.

FOTO: Tiit Efert

Aga mahemärk annab tootele kindluse. Eelmisel aastal käisid kontrollijad eri ametiasutustest talus suisa 16 korda. Kontrolliti pestitsiidide olemasolu toodangus, toorainet, salmonelloosi, hügieeni jne.

Läinud aastal tehti suur investeering ja kanala automatiseeriti. Söök-jook tuleb automaatselt ja munad jõuavad pesakastidest korjajateni mööda linti, kust neid on ülilihtne kätte saada. Kanalasse paigaldati ka ventilatsioonisüsteem.

Endise 2000 kana asemel siblib nüüd kanalas üle 5000 linnu. Põhjuseks see, et Rimi kavatseb mõne aasta jooksul puurikanade müügi lõpetada ja ostab nüüd Võnnu Mahetalu munad ära. „Oleme siiani samm-sammult arenenud. Nüüd julgesime suurelt laieneda, sest Rimi andis meile kindluse,” räägib Evelyn. Päevas tuleb üle 3000 muna. Kanade vabalt pidamine munevust samas ei soosi, sest kanad on parajad argpüksid. Kui nad kevadel välja pääsevad, kardavad nad rändlinde. Kui toonekurg neist üle lendab, kohe pistavad jooksu. Isegi laudas peab tegutsema vaikselt. „Kogemata pillad midagi maha, kohe tekib paanika,” räägib Evelyn.

Kanu röövlindude eest kaitsta pole kerge, territoorium on suur ja sellele võrku peale tõmmata ei saa. Loomulik kadu on üks protsent või isegi rohkem. Rebaseid hoiab tagasi elektrivõrk, aga kahju on teinud tuhkur. Ta tuleb kasvõi vundamendi alt või peauksest, nagu Lennart ükskord nägi. Üks tuhkur murdis maha 200 noorkana. See oli raske aeg, Lennart lausa ööbis kanalas, et tuhkrut eemale hoida. Lõpuks sai perekoer pahategija siiski kätte. Võitlus oli vihane, sest ka koeral oli koon lõhki tõmmatud.

Kuulsaim Võnnu asub Lätis

•       Lisaks Võnnu alevikule Tartu maakonnas Kastre vallas asub Võnnu küla ka Läänemaal Haapsalu külje all.
•       Küllap kõige kuulsam Võnnu ehk Cēsis on linn Lätis, millega on seotud mitu tähtsat lahingut eestlaste ajaloos. 13. sajandil muistse vabadusvõitluse ajal piiras Eesti malev enne Ümera lahingut just Võnnu ordulinnust. Võnnul on oluline koht ka Landeswehri sõjas, kui eestlased ja lätlased purustasid 1919. aastal Võnnu lahingus ülekaalukad Landeswehri väed. Selle lahingu mälestuseks tähistatakse Eestis igal aastal 23. juunil võidupüha.

Populaarne

Tagasi üles