RMK annab rentnikele hooldada pea 200 poollooduslike kooslustega maatükki

Kevadine rannaniit.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees / Scanpix

Poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks korraldatud RMK valikpakkumistel leidis rentniku 196 maatükki 1513 hektaril.

Kevadel toimunud valikpakkumistel osales 104 rendimaa huvilist, kes tegid kokku 262 pakkumist. Kokku oli võimalik rentida 296 maatükki 1920 hektaril, millest enamus on luha- ja rannaniidud ning loopealsed.

Kõige rohkem oli maad võimalik kasutusse saada Saaremaal, kokku 407 hektarit, ning seda võimalust ka kasutati, sest rentimata jäi vaid 24 hektarit. Saaremaal asuv 47 hektari suurune maatükk osutus kuue pakkumisega ka kõige ihaldatuimaks.

Maatükkide keskmiseks rendihinnaks kujunes 15 eurot hektari eest. Kõige kõrgem keskmine rendihind on puisniitudel - 63 eurot hektari eest, järgnevad loopealsed ja liigirikkad niidud.

See on oluline eeldus inimtekkeliste elurikaste niidukoosluste püsimiseks meie maastikes ja pakub kõigile Eesti inimestele võimalust saada tõeliselt loodussõbralikult toodetud liha ja piimatooteid.

RMK looduskaitseosakonna Kaupo Kohvi sõnul näitavad valikpakkumiste tulemused, et ettevõtjate huvi poollooduslike koosluste majandamiseks on jätkuv.

„See on oluline eeldus inimtekkeliste elurikaste niidukoosluste püsimiseks meie maastikes ja pakub kõigile Eesti inimestele võimalust saada tõeliselt loodussõbralikult toodetud liha ja piimatooteid. RMK kindlasti jätkab ka järgnevatel aastatel poollooduslike koosluste rendile andmist lähtuvalt ettevõtjate huvist,“ lisas ta.

RMK annab enda hallataval maal asuvaid poollooduslikke kooslusi rendile hooldajatele, kes soovivad anda oma panuse unikaalsete looduskoosluste säilimisse. Vajadusel aitab RMK kasutusse võetud maatükid hoolduskõlblikuks kujundada, tehes vajalikud taastamistööd nagu näiteks raie ja kändude freesimine.

Kõik uued ja senised hooldajad on oodatud oma huvist märku andma selleks loodud kaardirakenduse kaudu, mis on leitav RMK kodulehelt.

Poollooduslikud kooslused, mida tihti nimetatakse ka pärandkooslusteks, on Eesti maastikupildile iseloomulikud puisniidud, loopealsed, nõmmed, puiskarjamaad ning ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud. Need on alad, mida on pikalt kasutatud karja- ja heinamaadena ning mille liigirikkuse säilimiseks on vajalik mõõdukas inimtegevus.

Populaarne

Tagasi üles