Metsaomanikud: mittetahtlik loomade ja lindude häirimine toimub ka linnaparkides ja koduaedades
Erametsaliidu vastus õiguskantslerile

Raierahu ajal ei tehta lageraiet. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtav raie kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.

FOTO: Viio Aitsam

Eesti Erametsaliit ei pea põhjendatuks, et lindude pesitsuse häirimisel keskendutakse metsandusele, ning tegelikjult tuleks auditeerida looduskaitseseaduse vastava paragrahvi toimimist laiemalt.

"Mittetahtlik loomade, lindude ja putukate hävitamine ja häirimine toimub ka linnaparkides, haljasaladel, koduaedades, põllumajanduses ja teistes paikades. Igal aastal hukkub hulgaliselt linde autode, busside ja murutraktorite all, pesitsusi segavad ATV-dega metsades sõitvad loodusturistid, uskumatult palju linnupesasid hävitavad näiteks kodukassid," seisab metsaomanike vastuses õiguskantsler Ülle Madisele. 

"Samuti ei saa alahinnata muudest teguritest, nagu väikekiskjad ja röövlinnud, kellest viimased on suures osas kaitse all, tulenevaid mõjutusi. Oleme igati päri, et arvestades teema tulisust, oleksid hädavajalikud laiapõhjalised teadusuuringud, mis annaksid täpsema ülevaate kogu kevadisest inimtegevusest, mis lindude pesitsust mõjutab. Panna ühte sektorit vastutama kõikide inimtegevuse mõjude eest, on meie hinnangul ebaõiglane ja selgelt ebaproportsionaalne," on kirjas vastuses.

Metsaomanike kinnitusel on uuringud seda olulisemad, et üheski teises ümberkaudses riigis taoliseid piiranguid kehtestatud ei ole ja need seaksid Eesti metsaomanikud ja ettevõtjad kehvemasse positsiooni, kui ametivennad Lätis, Leedus või Soomes.

"Arvestades, et metsa- ja puidutööstus annab Eestis otseselt või kaudselt tööd igale kümnendale töötajale, oleks piirangute mõju meie ühiskonnale äärmiselt suure negatiivse mõjuga. Eriti oluline on selle mõju maapiirkondades, kus metsa- ja puidusektor on üks olulisemaid tööandjaid ja leiva lauale toojaid. Oleme õiguskantsleriga nõus, et kavandatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja võtma arvesse reaalseid võimalusi ning arvestama sotsiaalmajanduslike mõjudega," seisab pöördumises. 

Panna ühte sektorit vastutama kõikide inimtegevuse mõjude eest, on meie hinnangul ebaõiglane ja selgelt ebaproportsionaalne.

Metsaomanikud on omalt poolt teinud ettepaneku Eesti Ornitoloogia Ühingule kevad-suviste metsakasvatustööde juhendi koostamiseks, kuid kahjuks ei ole ühing selle ideega kaasa tulnud. "Leiame, et lausalise keelamise asemel tuleks enam panustada teadmiste ja teadlikkuse suurendamisse mis annab igaühele võimaluse loodushoidu isiklikult panustada," märgib Eesti Erametsaliit. 

Metsa- ja puidusektor on üks väheseid majandusvaldkondi, kellel on pakkuda lahendusi globaalsetele kliimaprobleemidele, mis on liikide arvukuse vähenemise peamine põhjustaja. Kliimamuutuste peamised tegurid on fossiilsed kütused, mida viimase paarisaja aasta jooksul on maapõuest välja kaevatud, kiiresti ära tarbitud ja seeläbi atmosfääri paisatud. Kasvavad puud aitavad seda süsinikku õhust kokku koguda. Just noored, intensiivselt kasvavad puud, seovad õhust süsinikku. "Tehes raieküpseks kasvanud puust toote, saaksime sellesse kogunenud süsiniku lukustada pikemaks ajaks. Asendades seeläbi näiteks naftapõhise toote on kasu loodusele suisa kolmekordne," märkis liit. 

"Loodame väga, et metsanduse ümber toimuv debatt muutub lähiajal argumenteeritumaks, varasemast rohkem teadmistepõhiseks ning keskendub tulevikus vastandumiste loomise asemele lahenduste leidmisele. Elamiskõlbulik maailm on vastutus, mida me kõik ühiselt kanname. Seda olulisem on teha neid otsuseid teadmistele ning koostööle rajades," seisab pöördumises. 

Õiguskantsler Ülle Madise selgitas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) tehtud pöördumise peale, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Nimelt keelab looduskaitseseadus pesitsevate metsalindude tahtliku häirimise ja tapmise, samuti nende pesade hävitamise. Õiguskantsler leidis sedagi, et riigil on kohustus seaduse täitmine tagada.

Loe ka: Õiguskantsler: riik ei saa panna keskkonna kaitsmisel kogu vastutust raietööde tegijale

Populaarne

Tagasi üles