Maaülikooli ja kutsekoolide lepe soodustab põllumajandusõppe arengut

Eesti Maaülikooli peahoone.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Maaülikool muutis kutsekoolidega sõlmitud kootööleppega sisseastumistingimused kutseõppuritele soodsamaks ning kutsekoolide õppetööd mitmekesistatakse ka teadusliku suunaga.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringujuhi Karin Preegeli sõnul tehti põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringus ettepanek, et sarnaste erialade õpet pakkuvad kutse- ja kõrgkoolid analüüsivad vastastikku õppekavasid ja leiavad õppijate jaoks ühelt haridustasemelt teisele liikumiseks senisest paindlikumad lahendused.

„Hea meel on näha, et koostöölepinguga õppuritele uusi võimalusi luuakse. Nii saavad näiteks juba töötavad või ettevõtjana tegutsevad kutseõppe lõpetajad kõrgkoolis oma uurimustöö siduda tegevusala kitsaskohtade lahendamisega või otsida oma toodete edasiarendamise võimalusi," lausus Preegel.

Järvamaa kutsehariduskeskuse, Luua metsanduskooli, Räpina aianduskooli ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli ning maaülikooli vahel sõlmitud koostöömemorandum võimaldab ka koolidel üksteise õppe-, teadus- ja praktikabaase kasutada. Ülikool saab kutsekoolide võimalusi kasutades omakorda praktilist suunda rikastada.

Praktikakohti on keerulisem pakkuda väikeettevõtetel, kellel praktikandi juhendamiseks võimalusi napib. Samuti on keeruline praktika jaoks aega leida täiskasvanud õppijatel, kes ise töö kõrvalt uut eriala omandavad.

OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid valdkonna kitsaskohti välja tuues, et praktikakorraldus põllumajandusõppes on hästi õnnestunud, kuid vajakajäämisi nähti toiduainetööstuses.

Praktikakohti on keerulisem pakkuda väikeettevõtetel, kellel praktikandi juhendamiseks võimalusi napib. Samuti on keeruline praktika jaoks aega leida täiskasvanud õppijatel, kes ise töö kõrvalt uut eriala omandavad.

OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia järgmise paari aasta jooksul.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

    Populaarne

    Tagasi üles