PRIA: pettuse puhul laieneb tagasimaksimskohus ka kaasaaitajatele
3. juuni 2019, 08:47
PRIA eesmärk on välja maksta üksnes õiguspäraselt taotletud toetusraha. Paraku on aga kavalamad petuskeemid kokku pandud nii, et taotlused läbiksid kontrollid edukalt ning mõnikord on probleeme võimalik kindlaks teha ainult kriminaalmenetluse käigus, vahendab PRIA uudiskiri.
Tõsise toetuspettuse kahtluse korral võivad uurimisorganid algatada kriminaalmenetluse.
Tavapraktika on, et PRIA hindab kriminaalasjas kogutud tõendeid ning põhjendab neile tuginedes ära kas tavapärase haldusotsuse või avalik-õigusliku nõudeavalduse, mis esitatakse kriminaalmenetlusse. Avalik-õigusliku nõudeavalduse otsustab PRIA esitada siis, kui süüdistatavate ehk vastutavate isikute ring on laiem kui üksnes toetuse saaja ning nõude hilisem tasumine on paremini tagatud tänu varade arestimise võimalusele kriminaalmenetluses.
Pettuste puhul laieneb alusetult saadud toetusraha tagasimaksmise kohustus peale taotleja ka teistele isikutele, kes toetuspettuse elluviimisel osalesid, sellele kaasa aitasid või kes õigusvastasest toetusest tegelikult kasu said.
Riigikohtu kriminaalkolleegium muutis maikuu otsusega seisukohta soodustuskelmusele esitatavatest nõuetest, leides, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja ei pea olema üks ja sama isik. Samas otsuses selgitas Riigikohus lisaks, et kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit saab vaidlustada üksnes kuni süüdistusakti koostamiseni.
Uurivad mitmed ametid
Toetuspettus on majanduskuritegu ja kriminaalmenetlusi nende suhtes viib põhiliselt läbi Politsei- ja Piirivalveamet, aga ka teised ametid oma pädevuse piires. Näiteks Maksu- ja Tolliameti maksupolitsei viib läbi uurimisi maksupettuste ja Konkurentsiamet konkurentsi kahjustavate kuritegude suhtes. Mõnikord avastataksegi teiste kuritegude uurimisel, et samaaegselt on toime pandud ka toetuspettus ehk soodustuskelmus.
PRIA praktikas on esinenud juhtumeid, kus näiteks suurema toetussumma väljapetmiseks paisutatud hinnad on kaasa toonud ka alusetu käibemaksu tagasiküsimise ehk nn maksupettuse. Mõnedel juhtudel ongi pettuse kavandajad lisaks alusetult saadud toetusele projekti finantseerimisel ka fiktiivse käibemaksuga arvestanud.
Mõnikord avastataksegi teiste kuritegude uurimisel, et samaaegselt on toime pandud ka toetuspettus ehk soodustuskelmus.
Kui kriminaalmenetlus on läbi viidud ja uurimisorganid on kindlaks teinud, et kuriteo käigus on lisaks maksu- või ka konkurentiskuriteo toimepanekule rikutud ka toetusreegleid, siis tunnistatakse PRIA kriminaalasjas kannatanuks ning võimaldatakse PRIAle kogutud juurdepääs kriminaalmenetluses kogutud tõenditele.
PRIAl on võimalik otsustada, kas teha tõendite põhjal haldusotsus või esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus kriminaalkohtule. Peamine erinevus nende kahe variandi vahel seisneb selles, et haldusotsuse saab teha üksnes toetuse saanud isiku vastu, aga avalik-õigusliku nõudeavalduse saab esitada kõigi soodustuskelmuses süüdistavate isikute vastu, kelleks võivad olla lisaks toetust saanud isiku(te)le ka teised pettuse toimepanemises või sellele kaasaaitamises süüdistatavad isikud.