Eesti metsadest 13% on range kaitse all
31. mai 2019, 09:26
/nginx/o/2018/07/24/11032768t1h87d3.jpg)
Õrnu ja ohustatumaid, kuid toimivaid ja elurikkaid looduslikke kooslusi tuleb Eesti metsades hoida. Mida rohkem on selliseid kooslusi, seda rohkem on õhku ja puhast vett ning seda paremini suudame kohaneda kliimamuutusega. Seetõttu on Eesti metsadest võetud kaitse alla veerandijagu, millest omakorda 13% on range kaitse all. See seab piirangud metsa tavapärasele majandamisele või välistab viimase üldse, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Kristine Hindriks maablogis.
Keskkonnaagentuuri värsketel andmetel on Eestis metsamaad kokku 2 331 400 hektarit, mis moodustab 51,4% kogu Eesti maismaa pindalast (koos veekogudega). Metsamaast üle poole on riigi omandis, ülejäänu kuulub erametsaomanikele, kellest 28% on füüsilised ja 20% juriidilised isikud.
Maaeluministeerium on oma tegevuses seisnud selle eest, et juba alates 2008. aastast saaksid erametsaomanikud looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava meetme „Natura 2000 toetus erametsamaale“ (edaspidi NAM-hüvitis) raames. Toetusega tagatakse looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse metsakooslustes, korvates erametsaomanikele piirangutest tingitud saamata jäänud tulu.
Huvi NAM-hüvitise saamiseks aasta-aastalt kasvanud ‒ toetusega on kaetud ligi kolmveerand toetusõiguslikust alast. 2018. aastal esitatud 5026 taotlustest kiideti heaks 4884 erametsaomaniku taotlust ning hüvitist määrati neile kokku 4,3 miljoni eurot.
Loe maablogist pikemalt, keda Natura aladel kaitstakse.