Mullu läks kaubaks rekordkogus vikerforelli

Aastal 2018 müüdi 804 tonni vikerforelli kokku veidi enam kui 3,3 miljoni euro eest – see oli ka kõigi aegade suurim müüdud kogus.

FOTO: Statistikaamet

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2018. aastal 944 tonni kaubakala ja -vähki kokku 4,2 miljoni euro väärtuses, teatas statistikaamet.

2018. aastal müüdud vesiviljelustoodangu maht oli viimase kahekümne viie aasta suurim. Võrreldes 2017. aastaga, kui kaubakala ja -vähki müüdi kokku 870 tonni, suurenes müüdud toodangu maht peaaegu kümnendiku võrra.

Kala- ja vähitoodang on sellisel tasemel püsinud viimased viis aastat – 2014. aastal oli müüdud toodangu maht 869 tonni.

Vikerforell on Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osatähtsus vesiviljelustoodangus suureneb veelgi. Aastal 2014 oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kalatoodangus 66%, kuid 2018. aastal juba 85%. Aastal 2018 müüdi 804 tonni vikerforelli kokku veidi enam kui 3,3 miljoni euro eest – see oli ka kõigi aegade suurim müüdud kogus.

Harilikku jõevähki turustati 0,58 tonni, aastaga 2017 võrreldes on see vähenenud kolmandiku võrra. Võrreldes aga 2012. aastaga, kui müüdi 0,1 tonni, on jõevähi müük suurenenud.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linask, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlased (siberi ja vene tuur),valgeamuur jt.

Toidukalamarja turustati 2018. aastal 3,2 tonni ehk ligikaudu 0,6 tonni vähem kui 2017. aastal. 2018. aastal müüdi toidukalamarja veidi enam kui 100 000 euro eest, aasta varem aga 115 000 euro eest.

Kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust müüdi 1% välisriikidesse, mis on 4 protsendipunkti vähem kui 2017. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral vikerforelli ja harilikku jõevähki.

    Populaarne

    Tagasi üles