Pigmentide kasutamine aitab varakult tuvastada ohtlikud vetikaõitsengud
21. mai 2019, 09:58
Täna, 21. mail tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Marju Tamme filosoofiadoktori väitekiri teemal „Pigmentidel põhinev kemotaksonoomia – tõhus vahend fütoplanktoni koosseisu selgitamiseks järvedes ja rannikumeres.“ Töös uuriti pigmentide ja vetikarühmade vahelisi seoseid erineva iseloomuga veekogudes, et täiustada fütoplanktoni seiret.
Tamme sõnul sõltub kõigi veeorganismide toidulaud otseselt või kaudselt mikrovetikatest.
Ka ligi pool hingatavast hapnikust on toodetud just nende poolt. Paraku põhjustavad liigsoodsad tingimused sageli vetikate massilist vohamist, millega kaasnevad hapniku puudus vees, toksilisus ja kalade suremine.
„Sestap on oluline nende hulka pidevalt mõõta. Oma töös võtsin hindamise aluseks rühmale omase pigmendi koguse, kuna selline mõõtmisviis on kiire ja automatiseeriv,“ rääkis Tamm.
Marju Tamme sõnul näitasid uurimused Võrtsjärves ja Läänemere rannikuvees, et pigmendid võimaldavad kiiremini, odavamalt, objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata seda, millised mikrovetikad veekogudes tegutsevad. Pigmentide kasutamine seires aitab juba varakult tuvastada ka ohtlikud vetikaõitsengud, lisas ta.
Tööst selgus, et lisaväärtusena võimaldab pigmentidel põhinev kemotaksonoomia uurida ka kõige väiksema suurusjärgu vetikaid ehk pikoplanktonit, mis traditsiooniliste meetodite haardest välja jääb.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 21. mail algusega kell 11.15 aadressil Kreutzwaldi 5, ruumis D239. Doktoritöö juhendajateks on professor Tiina Nõges ja teadur Rene Freiberg ning oponent dr. Silvia Newell (Wright State University, USA).
Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ digitaalarhiivis DSpace.