Vaade minevikku: kui häda käes, tuli adra ette panna ka naine või lapsed

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy

Külviperioodil ja Maamessi eel tegi Eesti Rahva Muuseumi kuraator Liisi Jääts Maa Elu palvel ülevaate sellest, kuidas toimus kevadkülv vanade arhailiste põllutööriistadega.

Muu hulgas selgus, et kui hädaolukord käes, tuli adra ette panna ka perenaine või teismelised lapsed, sest tehtavast tööst olenes järgmisel talvel terve pere heaolu. Lääne-Eestis ja saartel oligi kevadine põlluleminek enamasti naiste töö, sest mehed olid ära merel.

Lisaks tutvustas Liisi Jääts meile ka ühise põlluvälja süsteemi, mis tähendas, et põllutöid tuli teha ühiselt, et mitte rikkuda naabersiilul toimetava pere tööd. "Öeldakse, et põllutöö on läinud tükk maad üksildasemaks, kui ta toona oli," lisas ta.

Vaata pikemalt videost.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles