Statistikablogi: üle poole Eestimaast on asutamata

maaelu.postimees.ee
Copy
Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas 487 ruutkilomeetriga ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas (pildil).
Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas 487 ruutkilomeetriga ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas (pildil). Foto: Arvo Meeks / LEPM

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus ei ela ühtegi inimest, saab statistikaamet oma blogis tulemuseks, et 52 protsenti Eesti territooriumist on asustamata.

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 ruutkilomeetrit, olles pindalalt maailma 129. riik. Eesti maismaa pindala on 43 465 ruutkilomeetrit, millest asustamata on 22 593 ruutkilomeetrit.

Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas 1519 ruutkilomeetriga, Alutaguse vallas 1143 ruutkilomeetriga ja Lääne-Nigula vallas 947 ruutkilomeetriga ning väikseim Kihnu vallas 3,5 ruutkilomeetriga. Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas 487 ruutkilomeetriga ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas

Asustamata maa osatähtsus Eestis on 52 protsenti. Omavalitsusüksustest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Alutaguse vallas 78 protsendiga, Saarde vallas 74 protsendiga ja Lüganuse vallas 73 protsendiga. Valdade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige väiksem Kambja vallas 14 protsendiga. Linnade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuu linnas 72 protsendiga.

Foto: https://blog.stat.ee/

Vaadates omavalitsusüksuste asustamata maa osatähtsust omavalitsuse kogupindalasse Eesti kaardil, siis joonistuvad selgelt välja suuremad piirkonnad. Osatähtsus on väiksem Tallinnas ja seda ümbritsevates omavalitsusüksustes ning kolmnurgas – Tartu, Viljandi, Võru.

Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vallad ning Ida-Virumaal ja Ida-Virumaaga piirneval Lääne-Virumaal. Samuti Kuusalu vallas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles