Uuring: karbikasvatused aitavad Läänemerd puahastada

Karbikasvatuste köied.

FOTO: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Esmaspäeval tutvustati Maaeluministeeriumis INTERREG Läänemere piirkonna projekti, mille tulemused näitasid, et merekarpide kasvatamisega on võimalik Läänemere keskkonnaseisundit parandada. Eesti merekarpe oleks mõttekas kasutada kala-, looma- või linnusöödana.

“Merekarpide ja vetikate kasvatamisega on võimalik merekeskkonnast välja tuua suur hulk toitaineid ning selle kaudu parandada Läänemere keskkonnaseisundit,“ kommenteeris projekti tulemusi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta.

Kuigi karbikasvatus on Läänemere piirkonnas väga uus tegevusharu, siis on Kotta sõnul ette on näidata ka edulugusid nagu Kieli farm Saksamaal ja Sankt Anna karbikasvandus Stockholmi lähistel.

“Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid Euroopa Liidu sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke- kui ka keskkonnaeesmärke. Sellest tulenevalt on Eestis vaja suurendada investorite usaldustunnet merevetikate ja karbikasvanduse valdkonnas. Samuti tuleb merevesiviljeluse rakendamiseks leida koostoimelisi lahendusi nagu merekarpide kasvatamine kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude maandamiseks,“ selgitas Kotta.

Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid Euroopa Liidu sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke- kui ka keskkonnaeesmärke.

Lisaks näitasid projekti tulemused, et karpide saagikus Läänemere farmides ei erine oluliselt ookeanivee farmide saagikusest ning tootmiskulud ei ületa tulusid. Kohalikud merekarbid on puhtad ega sisalda inimestele ohtlikke mürkaineid. Siiski, kuna karbid kasvavad ookeanis suuremaks kui Läänemeres, siis on tarbekas Eesti merekarpe kasutada peamiselt kala-, looma- või linnusöödana. Eelnevalt töödelduna on võimalus karpe kasutada ka inimtoiduks.

    Tagasi üles