Metsakogu kogunes nädalavahetusel viimast korda
8. aprill 2019, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel teist ja viimast korda kogunenud metsakogu liikmed tegid metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamiseks üle 100 ettepaneku, mis viiakse edasi maikuus peetavatesse huvirühmade aruteludesse.
Sagadis 6.–7. aprillil kohtunud rahvakogu-laadne metsakogu jätkas ülemöödunud nädalavahetusel alguse saanud arutelusid, kus otsiti ühiselt lahendusi metsanduse arengukava koostamise ettepanekus kirjeldatud probleemidele.
Metsakogu ettepanekuid lähevad metsanduse arengukava koostamise järgmisesse etappi, huvirühmade aruteludesse tutvustama ja läbi rääkima metsakogu esindajad. Need valiti metsakogu liikmete seast viimasel päeval.
Ennast seadis kandidaadina üles viis inimest. Kandidaadid kinnitasid, et nad on valmis esindama kõiki metsakogus tehtud ettepanekuid, kallutamata neid isiklike eelistuste järgi. Metsakogu esindajateks valiti Helen Vimberg ja Ülo Vendland. Kui neist keegi ei peaks saama tulla, asendavad neid esmalt Tõnu Lukas ja seejärel Hele Kängsepp.
Hea tahtmise ja arutelude planeerimise abil on võimalik ka nn metsasõja vaenupoolte vahel ühisosa leida.
„Metsakogu liikmed valiti kõigi kandideerijate seast loosiga. Tänu sellele sai sealne seltskond väga mitmekesine. Kui esimestel päevadel läks arutelu kohati päris emotsionaalseks, siis mida edasi, seda rahulikumaks ja konstruktiivsemaks need muutusid. Tagasisideküsitlus näitas, et metsakogu üldise kogemusega olid rahul peaaegu kõik vastanud,” oli metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava kaasamismudeli autor, sotsioloog Peeter Vihma rahul metsakogu sisukate kohtumistega.
„Inimesed mõistsid osapoolte ja huvide paljusust ning teema keerukust, mis näitab, et hea tahtmise ja arutelude planeerimise abil on võimalik ka nn metsasõja vaenupoolte vahel ühisosa leida,“ järeldas Vihma.
Esimesel kohtumisel 30.–31. mail lepiti hääletusega kokku kuus kõige enam huviäratavat probleemirühma. Eelmisel korral jõuti arutada neist kahte — metsanduse institutsionaalse korralduse probleemirühma ning raiete ja ökoloogiliste väärtuste tasakaalustamise probleemirühma.
Seekord arutati nelja probleemirühma.
1. Metsa kui elukeskkonna ja metsa pärandkultuuri vähene teadvustamine.
2. Metsamajanduse kavandamisel tuleb senisest enam arvestada loodusväärtustega. Elurikkuse ja elupaikade säilitamiseks on vaja raieid ruumiliselt planeerida.
3. Metsanduse rolli majanduses ja tööhõives ei teadvustata piisavalt.
4. Metsandusteave ei kirjelda piisavalt kõiki jätkusuutliku metsanduse aspekte. Kogutud andmeid on tarvis senisest põhjalikumalt analüüsida ja tulemusi aktiivsemalt kommunikeerida. Otsuste tegemisel on tarvis tugineda teadmistele ja uuringute tulemustele.
Lisaks arutati viimases aruteluringis probleeme, mida osalejad kindlasti veel arutada soovisid (metsataristute korrashoid, raierahu pidamine, keskkonnas sünteetiliste pestitsiidide kasutamine).
Lõplikud arengustsenaariumid töötab välja huvirühmadest, riigi- ja uurimisasutustest koosnev juhtkogu, kelle koostatud materjali esitab keskkonnaministeerium 2020. aasta kevadeks Riigikogule otsustamiseks.