Keskkonnakaitsjaid koondava Eesti Metsa Abiks kinnitusle on kasvamas organisatsioonide hulk, kes nõuavad keskkonnaministrilt suvist raierahu. Metsaomanike sõnul võivad läbimõtlemata piirangutel olla aga kurvad mõjud väga paljudele peredele, kelle sissetulek sõltub metsasektori käekäigust
Nädala alguses pöördusid kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja loomade eestkoste organisatsioon Loomus Keskkonnaministeeriumi poole, et vastutav minister kasutaks oma kohast õigust piirata määrusega lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavaid raieid, et hoida ära metsaelanike tarbetut hukkumist.
Praeguseks on pöördumisega ühinenud ka juhtivaid linnukaitseeksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), samuti Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center) ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI).
Kevadsuviste raiete käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse poegi kasvatavaid loomi. Ka tekitavad sellised raied vastuolu seadustes, sest looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, märgivad keskkonnakaitsjad.
Kurb mõju tööhõivele
Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha.
“Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele.
“Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.
Link lisas, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi.
“Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.
Eesti Erametsaliit teeb praegu omapoolse pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit.