Riik käsib Põltsamaa roosiaia osa maatasa teha (7)

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Põltsamaa roosiaias kasvab sajakonnast pargiroosist kasvav haruldane kollektsioon.
Põltsamaa roosiaias kasvab sajakonnast pargiroosist kasvav haruldane kollektsioon. Foto: Põltsamaa Roosiaed

Põltsamaa roosiaia perenaine Anneli Orasi sai Maa-ametilt kirja korraldusega 30. aprilliks üks maatükk vabastada ja plats siledaks lükata. „Riigi kinnisasjalt tuleb taimed (roosid) ja piirdeaiad eemaldada, maapind siluda ning eemaldada kõik võimalikud tekkivad jäätmed. Jutt on 80 sordist vanadest pargiroosidest,” räägib ta.

Enamus roosisõpru mäletab veel viie aasta tagust sarnast saagat riigile kuuluva 1000 ruutmeetrise maatüki pärast. „Toona lahenes probleem tänu meediakajastusele, üldsuse väga suurele pahameelele ning Keskkonnaministeeriumi mõistlikule otsusele, et maatükil kasvab muljetavaldav, ca sajast vanast pargiroosi sordist koosnev roosikollektsioon, mis omab tähtsust loodushoiu ja loodushariduse seisukohalt lähtudes,” meenutab Orasi. „Riik sõlmis meiega viieaastase tähtajaga reaalservituudi lepingu. Samal ajal kutsus Maa–amet kokku ühise laua taha riigi esindaja, Põltsamaa vallavanema ja minu, et arutada, kuidas olukord pikemas perspektiivis mõistlikult lahendada. Põltsamaa vallavanem pakkus, et vald taotleb riigilt maa tagasi valla omandusse ja saab edasi nimetada selle maatüki rohealaks ja anda avalikku kasutusse ilma, et peaks sealt roosipõõsad likvideerima. Lahendus tundus mulle väga mõistlik ja jäin asjade edasist kulgu ootama. Tänaseks siis viis aastat nagu niuhti möödunud, vahetunud on keskkonnaminister, vallavanem ja ilmselt ka Maa–ameti ametnik ja kõik algab uuesti otsast peale, sest ega uued ametnikud ju peagi teadma, milles nende eelkäijad kokku leppisid.”

Orasi seletab, et esimese teate peale saatis ta palvekirja, et ehk saab reaalservituuti pikendada ka järgmiseks viieks aastaks, kuid vastus oli väga konkreetne „ei”.

„Eriti absurdne tundub Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja soovitus osaleda eeldatavasti sügisel korraldataval avalikul enampakkumisel, millest võivad osa võtta kõik soovijad,” ütleb Orasi. „Juurime oma põõsad praegu välja ja sügisel peale avaliku enampakkumise võitmist istutame siis tagasi. Tule taevas appi! Selline on siis riigivara valitsemine eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.”

Orasi ütleb, et on väsinud võitlemast ja täna on seisukohal, et kutsub roosisõpru osalema 13. aprillil talgutel, et vaidlusalune plats puhtaks teha. „Kellel huvi, saab ise proovida vanu põõsaid välja kaevata ja omale koju ümber istutada,” ütleb ta.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles