Marjakülmutaja: nõudlus vaarika ja kultuurmustika järele kasvab

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marjamaa talu peremees Tõnu Oks maasikapõllul.
Marjamaa talu peremees Tõnu Oks maasikapõllul. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Marjamaa Talu peremees Tõnu Oks ütles Kuku raadio saatele Maatund antud intervjuus, et eestlase lemmikmari, mida külmaletist ostetakse, on endiselt maasikas. Küll aga kasvab pidevalt nõudlus vaarika ja kultuurmustika järele. Tasuvusaeg on kahel viimasel aga kasvataja mõttes pikem kui maasikal.

Oksa enda kogemus näitab, et ilma pakendamise ja külmutamiseta ning vaid marju kasvatades poleks tema sõnul talu turul kestma jäänud. Marjamaa Talu külmutab tooteid just siis, kui turgudel on ületootmine, ja seni on see mudel nende kogemusel toimunud.

«Kui on kehv aasta, siis ei saa ühtegi marja müüa, kõik külmutame,» sõnas ta. Külmutatud marja järgi on nõudlus terve aasta jooksul ja kuigi müüakse ka värskel marja, siis näiteks mullu oli kehv mustika-aasta, mistõttu kogu saadud mustikasaak läks külmutamisele.

Oksa sõnul on külmutatud marjade seas turuliider endiselt maasikas, aga järjest enam soovitakse osta ka vaarikat ja kultuurmustikat.

Kui esialgu pakkus neid vaid paar kasvatajat, on neid praeguseks juurde tulnud, kuid neil peab olema kannatust ja vastupidavust, sest Oksa sõnul on tasuvusaeg ligi 9 aastat, mistõttu eelistatakse sageli maasikakasvatamist. «Ka valge sõstra järgi on tohutu nõudlus, aga keegi pole eriti kasvanud,» tõi ta näiteks

Marjavaldkonna eripära on ka see, et külmutatud toode ei tohi sügavkülmast lõppeda- 10% mullusest saagist peab olema varus, kuigi uus saak peale tulemas. «Külmkabrid peavad olema aasta ringi töös.»

Hetkel teeb Marjamaa Talu koostööd umbes paarikümne kasvatajaga, talu ise kasvatab marju umbes 30 hektaril.

  • 19. märtsil toimus Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum 2019.
  • 2017. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind kokku 7021 ha, millest põllumajanduslikud majapidamised moodustasid 3824 ha ning kodumajapidamised 3197 ha. Viljapuudest kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes õuna- ja pirnipuid 689 ha, ploomipuid 22 ha ja kirsipuid 8 ha. Marjakultuuridest kasvatati maasikaid 531 ha, mustsõstraid 366 ha, vaarikaid 124 ha ning punaseid ja valgeid sõstraid 53 ha. Muid puuvilju ja marju kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes 2017. aastal kokku 2031 ha.

    www.agri.ee
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles