Ministeerium loosis välja metsakogusse kuuluma hakkavad inimesed

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loosiga selgunud 50 inimesest moodustatakse metsanduse probleemidele lahenduste leidmiseks rahvakogulaadne metsakogu.
Loosiga selgunud 50 inimesest moodustatakse metsanduse probleemidele lahenduste leidmiseks rahvakogulaadne metsakogu. Foto: Sabine Thielemann

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel loositi 15. märtsil ligi 200-st soovijast välja 50 inimest, kes hakkavad metsanduse arengukava koostamise tarbeks rahvakogu-laadses metsakogus otsima lahendusi metsanduse probleemidele.

Metsakogusse kandideerinute seast osalejate loosimisel kasutati kvootide süsteemi: iga huvirühm sai viis kohta ning lisaks jälgiti, et osalejaid oleksid kõigist maakondadest, ütles sotsioloog Peeter Vihma ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. Vihma töötas keskkonnaministeeriumile välja arengukava kaasamismudeli. 

„Nii et metsakogu sai mitmekülgne. Osalejaid on pea kõigist maakondadest, vaid Lääne-Virumaalt ei olnud ühtegi kandidaati. Kõik vanuserühmad on hästi esindatud, samuti mõlemast soost inimesed. Seega on täidetud kõik eeldused, et arutelud tuleksid produktiivsed,“ ütles Vihma.

Metsakogu liikmete valimisel oli keskkonnaministeeriumile fortuunaks riigikantselei strateegiabüroo nõunik Triin Reisner.

„Metsakogusse ootasime kandideerima neid, kes ei kuulu metsanduse arengukava koostamises kaasa rääkimiseks mõnda organisatsiooni, kuid kes sooviksid sellegipoolest eraisikutena protsessis kaasa lüüa. Nüüd valisimegi loosiga 50 inimest, kes kogunevad kahel nädalavahetusel märtsi lõpus ja aprilli alguses otsima lahendusi metsanduse kitsaskohtadele,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. 

„Metsakogu ettepanekutest saab osa metsanduse arengustsenaariumite koostamise alusmaterjalist. Lõpliku arengustsenaariumi ja arengukava tervikteksti kinnitab huvirühmadest, riigi- ja uurimisasutustest koosnev juhtkogu.“

Metsakogu valitud esindajad osalevad ettepanekutega maikuus toimuvatel huvirühmade aruteludel. Nii metsakogust kui ka huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekud esitatakse arengukava koostavale juhtkogule, kes arvestab nendega metsa arengustsenaariumi valiku tegemisel. Valitud arengustsenaariumi ja samuti selle põhjal juhtkogus kokkulepitud metsanduse arengukava tervikteksti esitab keskkonnaministeerium 2020. aasta kevadeks riigikogule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles