Põllumehed ennustasid kevadisel pööripäeval saagi suurust

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Täna kell 23.58 algab kalendrikevad. Kevadine pööripäev pole Eesti Rahvakalendri veebiväljaande folklore.ee andmetel rahvatraditsioonis kuigi populaarne olnud, kuid seda kasutasid nii põllu- kui kalamehed oma saagi ennustamiseks.

“Looduse ärkamise ning kevademärkidega seoses olev kombestik liitub rohkem küünla- ja madisepäevaga, kevadiste tööde algus seostub enamjaolt paastumaarja- ning jüripäevaga.”

Otseselt pööripäevaga on aga seotud ilmade ennustamine, eriti tuule järgi. Siin kehtib nagu teistegi pööripäevade puhul analoogiaprintsiip: pööripäeva ilm jääb püsima. “Kui kevade püeripääva üe külm, tuleb külm kevade.” Kui aga kevadisel pööripäeval on sula ilm, tuleb soe kevad.

Põllumeestele on ehk oluline eelmise sajandi esimestel kümnenditel kogutud rahvatarkus Saarde kihelkonnast: “Põllumehed panevad kevadist pööripäeva teraselt tähele. Kui enne kevadist pööripäeva alati vihma sadab, siis saada see kahjulikult mõjuma. On aga enne kevadist pööripäeva kuiv ja sadab pääle pööripäeva vihma, siis saada see hääd aastat põllumehele ette tähendama. Saada vilja ja heina rohkesti.”

Ka kalameestele olnud pööripäev oluline. “Sügise ja kevade pööripäevadel vaatavad meie rannaäärsed taadid, kust poolt tuul puhub – kui lõuna poolt, siis saadavat meie rannast räimi, kui põhja poolt, siis Tahku ja Pärnu merest.”

Klimaatiline kevad on veel saabumata

Astronoomiline kevad algab kolmapäeval kell 23.58, klimaatiline kevad saabub aga siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle viie soojakraadi.

Astronoomiline kevad, mis põhjapoolkeral on seotud kevadise pööripäevaga, algab kolmapäeval, kaks minutit enne südaööd ehk kell 23.58, edastas keskkonnaagentuur. 

Klimaatiline kevad aga saabub siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle viie soojakraadi. Sel aastal on klimaatiline kevad veel saabumata. Küll on enamuses Eestis kohale jõudnud aga varakevad ehk aeg, mis algab pärast lumikatte lõplikku kadumist.

Kuupäevaliselt on ajaloos kõige varem klimaatiline kevad saabunud Eestisse 1990. aasta 16. aprillil Tartus ja Võrus ning kõige hiljem 1942. aasta 24. mail Pakril.

Kui võtta arvesse kogu Eesti, on varajasim kevad saabunud 6. aprillil 2008. aastal ja kõige hiljem 17. mail 1941. aastal. Eelmisel aastal saabus kevad näiteks 10. aprillil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles