Rohelised nõuavad taimekaitsevahendite kasutamise piiramist
18. märts 2019, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/19/7910729t1hfe94.jpg)
Rohelised kritiseerivad maaeluministeeriumi taimekaitsevahendite kasutamise uut tegevuskava, kuna see ei kaitse nende hinnangul inimesi ja keskkonda pestitsiidide tekitatud kahju eest, vaid võimaldab keskkonda veelgi rohkem reostada.
Oma pöördumises maaeluministeeriumile toovad Eestimaa Rohelised välja, et ehkki tegevuskava eesmärk on väidetavalt taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale jainimeste tervisele vähendada, ei toeta kavas ette nähtud mõõdikud ja tegevused kuidagi selle eesmärgi täitmist.
Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul on tegevuskava koostamine positiivne ja selle sõnastatud eesmärk igati õilis, kuid dokumendis leidub põhimõtteline loogikaviga.
„Täna oleme olukorras, kus meie põhjavees on pestitsiidijääke oluliselt rohkem, kui ettenähtud piirnormid seda lubavad. Tegevuskavas peaksid olema väga konkreetsed meetmed, kuidas probleemi lahendada. Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal tõuseb praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile. Probleemi süvenemine on ikkagi taandareng, mitte areng,“ kommenteeris Izmailova.
Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal tõuseb praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile.
Roheliste hinnangul peaksid tegevuskava mõõdikute kõrval olema ambitsioonikamad ka kavas ettenähtud tegevused, sest juba praegu on mürgiste pestitsiididega seotud tervisekulud Eestis umbes 320 miljonit eurot ehk 1,5 protsenti SKT-st aastas.
Roheliste volikogu esimehe Aleksander Laane sõnul on ka teised organisatsioonid samadele probleemidele viidanud.
„Nii Eestimaa Looduse Fond kui mahepõllumajanduse koostöökogu on tegevuskava analüüsides samu murekohti märganud. Loodetavasti avaldavad erinevate organisatsioonide poolt tulevad signaalid mõju ja tegevuskavas viiakse sisse vastavad muudatused,“ ütles Laane.
Võttes arvesse, et mõõdikud peavad olema oluliselt ambitsioonikamad, tuleks ka eelnõus ettenähtud tegevusi laiendada. Selleks, et täita tegevuskava eesmärki ning reaalselt keskkonda ja inimeste tervist taimekaitsevahendite jääkide ohtliku mõju eest kaitsta, tuleb pestitsiidide kasutamise kasv peatada ja nende kasutust kiiresti vähendada, rõhutavad rohelised.
Kokkuvõtvalt leiavad rohelised, et tegevuskava eesmärk on täiesti õige, kuid mõõdikud ja meetodid ei vasta eesmärgile, mistõttu jääb eelnõu keskkonna ja terviseriskide maandamisel kasutuks ja hambutuks.
- Maaeluministeeriumi koostatud "Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023" avalik konsultatsioon kestab kuni esmaspäevani eelnõude infosüsteemis.