„Maamess on töötegemise koht!”

Maamessi korraldustiim platsil, kus vähem kui kahe kuu pärast mess aset leiab. Puuvirnast saab hakkpuit messi teedele. Margus Kikkul vasakul, Henrik Urbel koeraga.

FOTO: Ove Maidla

Tartu Näituste kontori aknast paistab ilmatu palgivirn, millest juba lähiajal saab hakkpuit Maamessi käiguteedele. See on vaid üks ligemale 200 tööst, mis Eesti suurima messi eel on tarvis ära teha.

Maa Elu uuris Maamessi korraldusmeeskonna liikmetelt Margus Kikkulilt ja Henrik Urbelilt, kui kaugel on messi ettevalmistus ja mille uuega mess tänavu üllatab.

Maamess toimub juba 27. korda. Kas mess on eelnevatest suurem?

Kikkul: Me ei aja taga rekordeid, eesmärk ei ole kasvada. Mess on viimased 3–4 aastat olnud maksimaalsuurusega ehk täpselt nii suur, kui palju siia pinnale eksponente mahub. Rohkem pole ruumi ja me ei taha piiridest välja laieneda, sest siis võib hakata messi kvaliteet kannatama. Valime hoolikalt osalejaid, kes siia tulevad.

Urbel: Korraldajatena ei pea me hoolitsema mitte ainult ekspositsiooniala atraktiivse väljanägemise eest, vähemalt sama oluline on ka nn tagatuba – parkimise korraldus, prügimajandus, logistikaväljakud. Kõik need peavad toimima ja me ei saa nende arvel laieneda.

Kui palju eksponente Maamessile tuleb?

Kikkul: Arv jääb 500 alla, viimastel aastatel on olnud 470–480. Maamess on klientidega kokkusaamise koht. Paljud käivad väljapanekuga väljas sellepärast, et kohaolu on vajalik – peab käima ennast siin näitamas ja klientidega suhtlemas. Mess on nagu üleminek talvehooajalt kevadhooajale. Paljudel firmadel käib ajaarvamine Maamessist Maamessini – need tööd teeme enne messi ja need pärast messi.

Kui palju on messil vanu olijaid ja kui palju uusi ettevõtteid?

Kikkul: Neljandik kuni viiendik ettevõtteid on igal aastal uued. Alati on heameel selle üle, et tuleb uusi. On firmasid, kes käivad üle aasta ja siis suuremalt. Ei ole vaja eksponentide arvu ülearu analüüsida, sest see kõigub ja arvu paneb paika ekspositsioonipinna suurus. Sageli võtavad firmad ka oma pinna peale koostööpartnerid.

On ka neid ettevõtteid, kes on osalenud kõigil 27 Maamessil, samuti on külastajaid, kes käinud kõikidel messidel.

Kui kiiresti messikohad välja müüakse?

Kikkul: Messi korraldamine on aastatepikkune protsess ja tähtis on luua usaldust. Maamess on tuntud ja messil osalemist peetakse vajalikuks. Oleme jaganud territooriumi tsoonideks – mets, põllumajandus, aiandus ja loomad. Uusi kohti saab siis, kui keegi annab midagi ära, peab aasta pausi või üldse loobub. Oleme huvitatud, et turu põhilised tegijad oleksid siin väljas: firmad, kes annavad näo nendele tegevusaladele. Kui keegi suur messilt jääb ära, siis peab olema midagi väärilist asemele pakkuda. Ei saa nii, et oluline tegija jääb ära ja me teeme siia laada-ala.

Mess on viimased 3–4 aastat olnud maksimaalsuurusega ehk täpselt nii suur, kui palju siia pinnale eksponente mahub.

Kuidas on Maamess aja jooksul muutunud?

Kikkul: Maamess koosneb neljast messist, mis olid alguses kõik eraldi. Agro Tartu nime all toimus põllumajandusmess septembris, metsamess kevadel ning toidu- ja aiandusmessid sügisel. Tegime 1990. aastate alguses tihedat koostööd Rootsi Elmia messikeskusega ja meile anti nõu – liitke need teemad kokku. Kõigepealt panime kokku metsa ja põllu, siis lisasime toidu osa ja lõpuks aianduse, sest aiandustemaatika üksinda Eestis messi välja ei kanna.

Heameelt teeb, et ka loomakasvatajad on leidnud tee Maamessile ning tegeletakse tõugude tutvustamise ja propageerimisega. Kuigi Maamess on mõeldud spetsialistile, on sel ikkagi olemas maaelu tutvustav pool.

Kas juhtub, et Maamessil väljas olnud traktor sõidab pärast üritust uude koju?

Kikkul: Kindlasti! Teemade valik on põhjalik, saab tutvuda paljude toodetega ja korraga samas kohas. Kui otsid näiteks külvikut, saad paarisajameetrise vahega tutvuda viie eri firma masinaga. Väga ajasäästlik! On tehinguid, mis algavad siit või mis viiakse siin lõpuni. On tehnikat, mille suhtes on varem käed löödud ja uus omanik saab oma masina kätte Maamessil.

Urbel: Kliendisuhte hoidmiseks on Maamess väga hea koht. Siit saab põllumees head nõu, kuidas tehnikat hoida, ja teadmisi, milliseid uusi võimalusi tehnika pakub.

Nii et põllumehe jaoks on Maamess endiselt üritus, mille jaoks ta kiirel kevadel aega leiab?

Urbel: Messikülastamise aja ta leiab. Näitame ka aianduse ja talutoidu poolt, siin on palju vaadata ka mittepõllumehel, kuid põhiline on ikkagi tehnika. Samas neid on meie arvates mõistlik just koos näidata, sest traktorid on ju tarvilikud sellesama toidu tootmiseks. Uudistamist on siin tundideks, kui mitte päevadeks.

Mis Maamessi ajal linnas toimub?

Urbel: Traditsiooniliselt oleme kuulutanud Maamessi nädala Maanädalaks ja näidanud linnarahvale kesklinnas näiteks traktoreid. Eelmisel aastal tegime traktorite paraadi ja kindlasti avame tänavugi Maanädala silmapaistvalt. Veel on traditsioon, et Maanädalaks küsime linnapealt võimu sümboolselt nädala lõpuni enda kätte. Maanädalaga anname teada, et Maamess on toimumas ja et linnas võivad olla ummikud, sest üritus on tõesti suur.

Kui palju sõltub Maamessi edu ja rahvarohkus ilmast?

Kikkul: Ilma on võimatu ette ennustada. Läbi aastate oleme Maamessil näinud kõike – vihma, rahet ja lund, kuid ka päikeselist kevadilma. Ettevõtjad ütlevad hoopis, et mida kehvem ilm, seda kvaliteetsem külastaja tuleb. Kui ilm on väga ilus, siis kiputakse kodus põllul midagi tegema, aga kui on sant ilm, tullakse messile. Kõigil on olemas vihmariided ja põllumees on igasuguse ilmaga harjunud. Meie ei karda, et ilm meie üritust mõjutaks. Meelelahutusüritusel on olulised soojakraadid ja päikesepaiste, kuid Maamess on tegelikult töötegemise koht, mitte grillifestival.

Kui palju inimesi on Maamessi korraldamisega seotud?

Kikkul: Oleme koostanud tööde loetelu, mis on vaja ära teha. Praegu on töid 181 ja nimekiri pikeneb kogu aeg. Messi kallal toimetab iga päev 15 inimest, kuid messi ajaks võtame hulga abitööjõudu juurde: platside hooldus, turvateenus, toitlustamine, liikluskorraldus. Töötajaid on üle 100.

Teil on õue peal suur palgivirn. Milleks?

Kikkul: Maamessi lahutamatu osa on hakkpuidust teed, mis loovad messile erilise hõngu. Kuna talv on ettearvamatu ja oleme ennegi kogenud, et kui vaja, siis ei saa enam metsast puitu kätte, sest teed pannakse kinni. Seekord tõime puidu kohale varakult, kui teed veel kandsid. Meil kulub 400 tihumeetrit palki, sellest saab 1200 kuupmeetrit hakkpuitu, mille kasutame ära Maamessi platsil. Pärast messi koristame selle kokku ja see läheb maha Tähtvere Spordipargi terviseradadele. Hakkpuit on hea taaskasutatav materjal ja aeg-ajalt on ikka vaja radu uuendada. Selline koostöö Tartu linnavalitsusega on meil juba mitu aastat.

Tagasi üles