Biometaani toetusperiood pikeneb kolme aasta võrra

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris 2018. avati Viljandimaal Koksvere külas Baltimaade esimene põllumajanduslik biometaanijaam.
Septembris 2018. avati Viljandimaal Koksvere külas Baltimaade esimene põllumajanduslik biometaanijaam. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riik pikendab biometaani tootmise doteerimist 2023. aasta lõpuni, et jätkuvalt oleks biometaan tarbijatele sama hinnaga kättesaadav kui maagaas.

Esialgu pidi lõppema toetuste periood 2020. aasta novembri lõpus, kuid uued taastuvenergia eesmärgid ja toetuseelarve suurenemine võimaldas pikendada perioodi kolme aasta võrra, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul võimaldab pikem toetusperiood tuua turule uusi biometaani tootjaid.

"Taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks ja kodumaise tootmise suurendamiseks soovime jätkuvalt võrdsustada keskkonnasõbraliku biometaani hinna maagaasi hinnaga," rääkis ta.

Toetust maksab välja Elering vastavalt toodetud ja tarbimisse jõudnud biometaani koguse eest otse tootjale. Toetuse suurus sõltub sektorist, kus biometaani tarbitakse.

Transpordisektorisse tarnitud biometaani eest makstakse toetust 100 eurot miinus maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind ühe megavatt-tunni kohta. Teistesse sektorisse tarnitud biometaani eest makstakse toetust 93 eurot miinus maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind ühe megavatt-tunni kohta.

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist tulenevalt peab transpordisektori lõpptarbimisest 10 protsenti pärinema taastuvenergiast aastaks 2020 ning vähemalt 14 protsenti aastaks 2030. Rohegaasi toetust rahastatab riik süsinikdioksiidi ühikute enampakkumise müügituludest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles