RMK ja maaülikool kasvatavad Järvselja Kuningamänni järglasi

Järvselja Kuningamänd

FOTO: Vaido Otsar/Wikimedia Commons

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Eesti Maaülikool sõlmisid koostöölepingu, millega RMK rahastab Eesti metsapuude parendamise programmi tegevusi viie aasta jooksul 300 000 euroga. Koostööd on tehtud juba kaheksa aastat  - nii kasvavad katsealadel parimad kuuse, arukase ja männi järglased, teiste seas näiteks Ootsipalu hiiglase ja Järvselja Kuningamänni omad.

2011. aastal alguse saanud RMK ja Eesti Maaülikooli koostöö eesmärk on parimate männi-, kuuse- ja arukase plusspuude järglaste väljaselgitamine. Parimate järglaste ja nende emapuude seemned saavad omakorda aluseks riigimetsa tulevasele metsapõlvele.

RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinali sõnul on kaheksa aasta jooksul koostöös Eesti Maaülikooliga valitud männi, kuuse ja arukase parimaid puid ja rajatud järglaskatsealasid.

„Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus planeeritud tegevused ja tööde mahud on prognoositavad ning mõistlik on jätkata pikemaaegse koostööleppega. Tänu pikemale lepingule saame kindlustunde, et teadlaste terase pilgu all sirguvad tuleviku puud on tugevad ja terved,“ rääkis Krinal.

„Kuna metsakultiveerimiseks kasutatava materjali ehk seemnete ja taimede parendamine on metsapuude pikaealisust ja muude taimedega võrreldes aeglast kasvu arvestades aeganõudev töö, siis on pikema kestvusega koostöölepingu sõlmimine programmi stabiilsust arvestades väga tervitatav,“ lisas metsapuude parendamise programmi juht, Eesti Maaülikooli teadur Tiit Maaten.

Praeguseks on jõutud nii kaugele, et männi katsekultuurid on rajatud, kuuse katsekultuurid on rajamisel ning alustatud on arukase katsekultuuride rajamise ettevalmistustega.

Hariliku männi katsekultuuride rajamisega jõuti lõpuni 2017. aastal. Kuue aasta jooksul istutati neljale katsealale kokku 471 plusspuu – nende seas ka Ootsipalu hiiglase ja Järvselja Kuningamänni järglased. Männi katsekultuurid on rajatud Pärnumaale Pärnassaarde, Saaremaale Mändjalga, Ida-Virumaale Tarumaale ja Põlvamaale Nohipalo külla.

2017. alustati kuuse katsekultuuride rajamisega, millega jõutakse lõpule 2020. aasta kevadel. Istutatavad kuusetaimed pärinevad 420 plusspuu käbidest kasvanud seemnetest, mis on välja valitud Eesti eri paikadest. Kuuse katsealad on rajatud Viljandimaal Päril, Kilingi-Nõmme lähistel, LääneVirumaal Kullengal ja Räpinas.

Arukase plusspuude metsast valimisega on maaülikooli teadlased juba üle kahe aasta tegelenud ning nende töödega plaanitakse lõpetada 2020. aasta suveks. Tänavu varutakse juba olemasolevatelt plusspuudelt seemned, et neist taimed kasvatada ja need 2021. aastal katsealadele istutada. Arukase katsealad rajatakse Kullengale, Mändajalga, Rasinale ja Tarumaale.

Jätkutegevusena toimub katsealade pidev hooldamine ja iga viie aasta tagant puude mõõtmine. 15 aasta pikkuse katseperioodi lõpuks valitakse iga katsetatava puuliigi kohta välja 30-45 parimate omadustega plusspuud, mille järglased kultuurides parimaid omadusi näitasid ja mille vegetatiivseid järglasi ehk poogendeid kasutatakse uute seemlate rajamiseks ja seega käbide kasvatamiseks.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 47 protsenti Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Populaarne

Tagasi üles