Puitmajade ekspordi 23-protsendiline kasv üllatas tootjaid

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta Tehasemaja 2018 konkursi parim avalik hoone. EstNor OÜ poolt toodetud lao- ja kontorihoone Rootsis.
Aasta Tehasemaja 2018 konkursi parim avalik hoone. EstNor OÜ poolt toodetud lao- ja kontorihoone Rootsis. Foto: XL-studios

Eesti puitmajatootjad eksportisid eelmise aasta tulemuste põhjal 394 miljoni euro eest, mida oli 22,9% enam kui eelmisel aastal. Tootjatele tulid sellised numbrid üllatusena, sest puitmajasektori suurim väljakutse lisaks oskusliku tööjõu leidmisele ka väga kiirelt kasvavad palgakulud ning materjalide hinnad.

Statistikaameti 2018. aasta andmetel kasvas monteeritavate puitehitiste eksport varasema aastaga üle 73 miljoni euro, teatas Eesti Puitmajaliit.

Eesti puitmajade ekspordiklastri juhi Eeva Vahtramäe sõnul andsid suurima panuse sellesse eelkõige mõned suured moodulmajade tootjad.

Sektori katusorganisatsioonile ja isegi tootjatele endile tulid sellised statistilised numbrid mõnevõrra üllatuslikuna, kuivõrd tootjate konkurentsivõimet on viimastel aastatel takistanud kasvav konkurents, sisendhindade väga kiire tõus ning kvaliteetse tööjõu puudus.

„Suurte tootjate kõrval teevad tublit tööd ka keskmise suurusega ettevõtted, kelle igaühe ekspordinumbrite kasv ei ole eraldiseisvana suur, aga annab sektori tervikule olulise osa.“

Sihtriikidest olid suurima kasvuga turud Statistikaameti andmetel Rootsi, Norra ja Soome. Positiivset tendentsi näitasid veel Holland, Prantsusmaa ja Taani, kus puitmajade eksport suurenes riigiti 1-4 miljoni euro piires.

„Mahtude osas on suurima kasvu teinud Rootsi, mis on praeguseks juba praktiliselt samal tasemel, kus aastaid puitmajade esisihtriigiks olnud Norra,“ lausub Vahtramäe. Ekspordi sihtriikide lõikes oligi kõige suurema kasvuga Rootsi 25,5 miljonit eurot.

„Positiivne on märkida, et suuri kukkumisi ei olnud ühelgi olulisel sihtturul ning tootjad on suutnud edukad olla põhiturgude kõrval ka mujal,“ lisas Vahtramäe numbreid analüüsides.

Arvestatav kasv eksportturgudel ei tähenda aga sektori hiilgeaegu, vaid näitab tegutsevate tootjate kohanemisvõimet. Sektori katusorganisatsioonile ja isegi tootjatele endile tulid sellised statistilised numbrid mõnevõrra üllatuslikuna, kuivõrd tootjate konkurentsivõimet on viimastel aastatel takistanud kasvav konkurents, sisendhindade väga kiire tõus ning kvaliteetse tööjõu puudus.

Vahtramäe sõnul on puitmajasektori suurim väljakutse lisaks oskusliku tööjõu leidmisele ka väga kiirelt kasvavad palgakulud ning materjalide hinnad.

Sellele vastukaaluks on positiivne tõdeda, et ettevõtted on suutnud sihikindla tegutsemise ja eduka müügiga ekspordikasvu säilitada.

  • Puitmajatööstuse toodangu müük välisturgudele on kasvanud stabiilselt alates 2008. aastast.
  • Eestis tegeleb puitmajade tootmisega üle 130 ettevõtte, kelle toodangust enam kui 90% eksporditakse välisriikidesse.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles