Teravilja ja rapsi saagikus oli viimati nii madal 2010. aastal

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatuse jaoks sai rahastust 14 ettevõtjat.
Teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatuse jaoks sai rahastust 14 ettevõtjat. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes 856 miljoni euro suuruseks.  2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt Maablogis.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3% madalam kui 2017. aastal, mis 10-aastases tagasivaates jääb 7% võrra madalamaks kui rekordaastal 2013.

Taimekasvatus andis 40% põllumajanduse kogutoodangust

2018. aasta kevad algas tavapäraselt 22. aprillil. Mulla tahenedes külvati põllukultuure kokku ca 680 tuhandele hektarile, millele lisaks veel 321 tuhat hektarit püsirohumaad ja püsikultuure.

Taimekasvu soodustavate teguritena kogunes efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure veerandi võrra enam kui norm ning taimekasvuperiood, mil domineeris keskmisest kõrgem temperatuur, kestis kauem. Päikesepaistelisi tunde oli 1673, mis on normist 15% enam, kuid sademete hulk oli väga varieeruv, moodustades Eesti eri piirkondades normist 8-86%.

Päikeseküllus koos väheste sademetega jättis aga saagikuse keskmisest madalamaks. Teravilja ja rapsi saagikus on viimase 10 aasta jooksul olnud madalam vaid 2010. aastal, mistõttu saadi põllult keskmiselt ligikaudu viiendiku, sh teravilja põllult ligikaudu kolmandiku võrra vähem toodangut kui eelneval aastal. Samal ajal tõusid taimekasvatussaaduste hinnad, tasandades kogutoodangu väärtuse langust.

Teravilja ja rapsi saagikus on viimase 10 aasta jooksul olnud madalam vaid 2010. aastal, mistõttu saadi põllult keskmiselt ligikaudu viiendiku, sh teravilja põllult ligikaudu kolmandiku võrra vähem toodangut kui eelneval aastal.

Ligikaudu 49% kogu põllumajandussektori kogutoodangust annab loomakasvatus, millest omakorda üle poole moodustab piimatoodang. Aasta lõpu seisuga suurenes veiste ja sigade arv, aga vähenes piimalehmade, lammaste ja kitsede ning lindude arv.

Loomakasvatustoodangu maht oli 5% võrra suurem kui 2017. aastal, kuna tapaloomade (va veised) ja lindude eluskaal ning piimatoodang aastases võrdluses kasvasid, kuid munatoodang vähenes.

Samal ajal vähenesid tootjahinnad keskmiselt 5%. Loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemist alushinnas mõjutasid erakorralised toetused[3], mida 2017. aastal maksti ligikaudu 23,6 miljonit eurot, kuid 2018. aastal oluliselt vähem — 7,1 miljonit eurot.

Ettevaatavalt tuleb nentida, et rohusööta looma kohta toodeti hinnanguliselt viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal, mis sunnib tõenäoliselt talvisel-kevadisel perioodil söödaratsioonis korrektuure tegema, mõjutades toodangu näitajaid 2019. aastal.

Kogukulud suurenevad

Kogukuludest ligikaudu 63% kulub seemnele, energiale, söödale jm vahetarbimise kulutustele, mis hoolimata hinnatõusust jäid esialgsel hinnangul veidi madalamaks kui eelneval aastal, sest näiteks kuivatuskulud olid oluliselt väiksemad. Põhivara kulum moodustab kogukuludest 14% ja näitab aasta-aastalt suurenevat suundumust. Tööjõu-, intressi- ja rendikulu on samuti tõusuteel ning nende osatähtsus aina suureneb. Ühe euro põllumajanduse kogutoodangu kohta tehti 2018. aastal 1,11 eurot kulutusi, seega lisandväärtuse loomisel on väga oluline roll tootmistoetustel, kuna turult saadav hind ei taga tootjale kulutuste katmiseks vajalikku sissetulekut.

Loe pikemalt Maablogist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles