Suurimad toetusmaksed läksid mullu Viljandi- ja Pärnumaale
8. veebruar 2019, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 21 410 kliendile kokku 323 844 462 eurot ameti vahendatud toetusi.
Paljud PRIA kliendid soovisid toetusi mitmest meetmest – väljamakseid tegi PRIA 2018.a kokku ligi 68 000 taotluse põhjal 80 toetusmeetme raames. Mullu põllumajandustootjatele, kalandussektorile, avaliku sektori asutustele, MTÜdele jt välja makstud toetuste kogusumma oli 2017.a-ga võrreldes ligi 17,1 miljonit eurot suurem.
"Tootjatel oli möödunud aasta mõnevõrra keerukas, aga väljamaksete rekordiline suurus näitab, et põllupidajad ja loomakasvatajad tulevad toime ja edenevad sellest hoolimata. Rekordiliste maksete üle tasub kindlasti rõõmustada, ent investeeringute vajadus põllumajanduses ja toiduainetetööstuses on jätkuvalt väga suur. Loodan, et varasemad väljamaksed aitasid kaasa maaharijate ilmastikuoludest tulenevate murede lahendamisele,“ sõnas PRIA peadirektor Jaan Kallas.
Kõige rohkem laekus toetustaotlusi Pärnumaalt (7617), Võrumaalt (7528) ja Tartumaalt (6517) ning suurimad toetusmaksed läksid Viljandimaale (37,6 mln €), Pärnumaale (36,3 mln €) ning Tartumaale (33,5 mln €).
Suurima osa, ligi poole mullu makstud toetustest moodustasid pindala- ja loomapõhised otsetoetused ja üleminekutoetused – kokku 153 mln €. Samale sektorile maksti ka 57,2 mln € Eesti maaelu arengukava (MAK) loomade ja põldudega seotud põllumajanduslikke toetusi, millest 29 mln € moodustasid keskkonnatoetused. Nende toetuste abil hooldatakse Eestis ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad ning poollooduslikke kooslusi.
Ligi 56,5 mln € MAK toetusi said põllumajandus- ja metsaettevõtjad, toiduainete töötlejad, noortalunikud ja maamajanduse mitmekesistajad selleks, et teha investeeringuid põhivarasse, likvideerida metsakahjustusi, alustada maal põllumajanduslikku ettevõtlust noortalunikena, korrastada maaparanduslikke taristuid, arendada ettevõtlust väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist jne.
2018. aastal välja makstud 323,9 mln eurost pärines 273,2 mln € Euroopa Liidu eelarvest, ülejäänu Eesti riigilt.