Õiguskantsler: ehituspiirangud põllumaale pole põhiseadusega kooskõlas

Pildil õiguskantsler Ülle Madise.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale plaanitavaid ehituspiirangud kooskõlas põhiseadusega. Väärtusliku põllumaa kaitse on vaieldamatult oluline, kuid selleks tuleb valida tulemuslikud põhiseaduspärased meetmed, märgib õiguskantsler kirjas riigikogu maaelukomisjonile.

"Mõistan, et aastaid ette valmistatud uute piirangute kaalukaim põhjendus on linnade ümbruses asuva väärtusliku põllumaa täisehitamine. See on paraku juba teoks saanud. Seal, kus veel võiks olla huvi väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet muuta, saab muudatuse tõkestada olemasolevate normide alusel. Eelnõu pakutavad maaomanike ja kohalike omavalitsuste õiguste piirangud on ülemäärased," kirjutas Madise.

Eelnõus valitud lähenemine muudab omandi ja omaniku riigi tööriistaks, mingi eesmärgi saavutamise vahendiks. "Kui soovitud eesmärki on võimalik saavutada muul, kuid põhiõigusi vähem piiraval moel, siis pole piirang vajalik," lisas õiguskantsler.

Madise juhib tähelepanu, et planeerimisseadus näeb juba ette väärtusliku põllumaa kaitse ning seadust pole põhjust pidada selles osas puudulikuks. Õiguskantsleri sõnul oleks põhiseaduspärane lahendus, millega riik ei sekku põhiõigustesse ega kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse rohkem kui vaja. "Piirangute ja keeldude asemel tuleb eelistada abinõusid, millega leitakse eri huvide ja väärtuste vahel tasakaal," märkis ta. 

Eelnõu eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku kui taastumatu ressursi õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses.

Muudatuste kohaselt kavandatakse koostöös kohalike omavalitsustega maksimaalselt piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, nende maade metsastamist ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse sihtotstarbe muutmist. Lisaks tagatakse ülevaade kogu põllumajandusmaa üle põllumajandusmaa massiivide kaardil, mis koostatakse aasta jooksul pärast seaduse kehtima hakkamist.

Eelnõu on ringelnud juba pikalt, esimese versiooni saatis maaeluministeerium teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks juba kaks aastat tagasi, tahtes selle jõustada 2017. aasta suvest.

2016. aastal lükkas rahandusministeerium väärtusliku põllumajandusmaa reformi kava suuresti tehnilistel põhjustel esialgu tagasi, ent viitas toona muuseas, et riigil pole reformiks vajaliku IT-arenduse rahastamiseks vahendeid ning soovi korral peaks ministeerium need ise leidma.

Uuele kooskõlastusringile saatis maaeluministeerium eelnõu 2017. aasta augustis. 12. detsembril 2018 läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise. 

Teemat peab oluliseks ka Euroopa Parlament, mille hinnangul kuuluvad maa, selle haldamine ja linnaehituseeskirjad liikmeriikide pädevusse ning mis on kutsunud riike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset, haldamist ning maatehinguid.

Populaarne

Tagasi üles