Kihnu tuletorn avati rahvapeoga

Kihnu tuletorni taasavamine.

FOTO: Veeteede amet

Laupäeval taasavati alates suve keskpaigast rekonstrueerimisel olnud ajalooline Kihnu tuletorn. Veeteede Ameti kohalik partner ning tuletorni haldaja SA Kihnu Kultuuriruum korraldas sel puhul kohaliku kombe kohaselt saarel suure rahvapeo koos tuletorni õnnistamisega.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul eraldati tänavusel Eesti Vabariigi juubeliaastal Veeteede Ametile riigieelarvest täiendavad vahendid Kihnu tuletorni rekonstrueerimiseks.

“Mul on väga hea meel, et vaatamata valitsenud keerulistele ilmastikuoludele jõuti projekt edukalt tähtajaks valmis,“ ütles ta.

Kihnu tuletorni taasavamine.

FOTO: Veeteede amet

„Tegemist on väga ilusa ja sümboolse punktiga nii Eesti Vabariigi kui ka Veeteede Ameti juubeliaasta lõpetuseks. Meremeeste jaoks on Kihnu tuletorn äärmiselt vajalik navigatsioonimärk, kuid samal ajal on tuletorn ka oluline kultuuripärandi hoidja, olles ka üheks tuletornihuviliste matkajate lemmiksihtkohaks.“

Kihnu tuletorn, mida haldab SA Kihnu Kultuuriruum, on külastajatele avatud alates 2014. aasta kevadest. Sihtasutuse juht Mare Mätas kinnitab, et tuletorn on kohaliku kogukonna jaoks ülioluline sümbol, mis on kindlasti muutnud Kihnu turistidele veelgi atraktiivsemaks.

„Tuletorn kui külastuskeskus on väga oluline turismimajanduse arengu seisukohast, tuletorni külastab keskmiselt 8000 inimest aastas. Selline külastuskeskus muudab kahtlemata saart atraktiivsemaks, elavdab majandust ja parandab tööhõivet,“ kinnitas ta.

„Meie unistus on aga kogu külastuselamuse veelgi paremaks muutmine läbi kogu tegelikult ühtse terviku moodustava kompleksi korrastamise ja väljaarendamise. Näeme piirkonna potentsiaali ja veel suuri kasutamata võimalusi tulevikus.“

Kihnu tuletorn ootab külastajaid aasta ringi. Regulaarselt on tuletorn avatud turismi kõrghooajal ehk suvekuudel, talvekuudel tuleb oma külastamise soovist ette teada anda.

Tuletornid Eestis

Eestis on kokku 41 töötavat tuletorni, millest osa on arhitektuurimälestised ja enamus ka tuletornihuviliste matkajate lemmiksihtkohad.

Ametil on tavapäraselt kasutada tuletornide-tulepaakide rekonstrueerimiseks aastas suurusjärgus 350 000 – 400 000 eurot. Tänavusel juubeliaastal eraldati ametile riigieelarvest täiendavalt 1,5 miljonit eurot, et rekonstrueerida 5 tuletorni: Kihnu, Vilsandi, Ruhnu, Tallinna sihi alumine ja Narva-Jõesuu tuletorn. Selgus aga, et selle täiendava finantseeringu eest suudetakse rekonstrueerida vaid Kihnu ja Vilsandi tuletorn ning tellida rekonstrueerimisprojektid Tallinna sihi alumisele ja Ruhnu tuletornile, Narva-Jõesuu tuletorni jaoks raha ei jätku.

Amet on koostöös lepingupartneritega praeguseks avanud 10 tuletorni (Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Pakri, Suurupi ülemise ja alumise ning Sõrve). 2019. aastal ootavad avamist Naissaare ja Osmussaare tuletorn. Rekonstrueerimise eelisjärjekorras on olnud need tuletornid, mida on võimalik pärast ka laiemalt kasutada ehk avalikkusele külastamiseks avada.

Populaarne

Tagasi üles
Back