Eestimaa korstnate olukord pole kiita

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tihtipeale tundub korsten eemalt vaadates üsna heas korras.

FOTO: Taavi Alas

Kuula artiklit

Et korstnapühkija, ahju- ja korstnameistri töö kiiremini valmis saaks ja tellija rahakotist liiga suurt tükki ei haukaks, on oma osa majaomanikul, kes saab ise korstnatel silma peal hoida ja mõne vajaliku eeltöö enne meistri saabumist ära teha.

Pärast suurt suve on paljudel korsten, ahi või muu küttekolle enne talvekülmi üle vaatamata ununenud. Kas ahi või korsten vajab juba uuendamist või piisab korstnapuhastaja sügisesest regulaarsest külaskäigust?

Tihtipeale tundub korsten eemalt vaadates üsna heas korras. Kui aga minna katusele lähedalt uurima, võib näha pragusid, ärakukkunud krohvi ja väsinud korstnamütsi. Ime pole ka see, kui alles kevadel puhastatud korstnasse on suve jooksul mõni kivi või krohvitükk kukkunud, takistades suitsu väljapääsemist.

Tõeline üllatus saabub siis, kui tekib vajadus tihedama kütmise järele, aga tõmmet ei ole ja suitsu ajab sisse. Et vältida pikka ootamist ja saada küttekolded õigel ajal toimima, on nüüd sügisel enne lume tulekut viimane aeg see asi korda ajada.

Majaomanik istub „pommi” otsas

Kui lükata korstna korrashoidu edasi, võivad kaasneda palju raskemad tagajärjed. Korstnafirma RenoRe OÜ juhatuse liige Merle Luik rõhutab, et on olukordi, mida ei tohi jätta tähelepanuta.

„Korstnapõlengu järel vajab korsten kindlasti renoveerimist. Vuugivahed on tühjad, kivid on murenenud, lõõride vaheseinad lagunenud või osaliselt puuduvad. Korstna lõõride seisund tuvastatakse kaamerauuringu käigus, sest ilma informatsioonita on keeruline tööd teha,” selgitab ta.

Peamised teenused, mida inimesed neilt tellivad, ongi korstnate renoveerimine tulekindla seguga ja kaamerauuringud. Kõige kallim töö on pigieemaldus kettpuhastiga, samuti see, kui korstnast on vaja eemaldada ummistusi või tellida pigipõletus.

„Meie firmal on praegu tööd palju, järjekorrad on novembri keskele. Eestimaa korstnate olukord on kehv ja inimesed peaksid rohkem tellima korstna siselõõride ülevaatamiseks kaamerauuringu. Selle käigus saab majaomanik teada korstna tegeliku olukorra, see on tihti talle suur üllatus, millise nii-öelda pommi otsas ta istub,” kirjeldab Merle Luik. Paljud majaomanikud saavad alles pärast seda uuringut teada, kui tuleohtlikult pigised on nende maja suitsulõõrid.

„Pigi eemaldamiseks mõeldud vahendeid tuleb kasutada rohkem, nii iga päev kui ka profülaktikaks. Soovitame nädal-kaks enne korstnapühkija tulekut panna pliidi alla hõõguvatele sütele üks pigieemalduspuuhalg, see kuivatab korstnalõõris pigi. Seejärel on korstnapühkija töö palju tõhusam,” annab Merle Luik nõu.

Korstnat uuritakse kaameraga

Üha rohkem pakuvad korstnafirmad põhitööna korstna kaamerauuringuid ja renoveerimist tulekindla seguga. Erinevalt Eestist on RenoRe sõnul Rootsis sellist renoveerimismeetodit kasutatud juba üle 30 aasta. Ühtlasi on see võimalus lükata edasi suurem kulutus, mis kaasneb uue korstna ehitamisega.

Korstnafirma rõhutab, et telliskivist korsten vajab hoolikat peremeest, sest ehitusliku eripära tõttu on sellel oma probleemid: praod seintes, tühjad vuugid, murenenud kivid ja lagunev korstnapits. Lagunev korsten on hoonele ohtlik.

Mis viitab probleemidele korstnalõõrides? Eelkõige halb tõmme, pigi, praod telliskivikorstna vuukides ja krohvil, murenenud kivid jne. Seda põhjustab põlemisgaaside jahtumisest tekkiv kondensatsioonivesi, mis sadestub lõõri sisepinnale, söövitab aegamööda läbi vuugid ja muudab tellised praguliseks. Korsten muutub „hõredaks” ja tuleohtlikuks. Tulekindla seguga renoveerimine sobib puiduga köetavale küttekoldele: pliit, ahi, kamin, keris.

Kes pole varem kuulnud, siis korstnaid renoveeritakse ainult seestpoolt ja tööd alustatakse korstna kaamerauuringuga. Kui vead on kindlaks tehtud, puhastatakse korsten kettpuhastajaga, eemaldatakse pigi ja muud takistused. Pigist lõõri ei ole mõistlik tulekindla seguga renoveerida, vaid korsten tehakse enne töö algust puhtaks. 

Niisiis on viimane aeg korstnate ja ahjude tervist enne talve parandada. Ehkki eelnimetatud töid saab teha ka kuni kümnekraadise külmaga, näitab korstnafirmade kogemus, et kohusetundlikud majaomanikud ei sea oma pere ja naabrite elu ohtu.

Tagasi üles