Põllumehed said mitu uut kuivatit

Ain Alvela
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alvan Blanchi kuivatid saab juba tehases suuremalt jaolt kokku monteerida, need objektile transportida ja seal kulub kogu süsteemi töökorda seadmiseks vaid nädal.
Alvan Blanchi kuivatid saab juba tehases suuremalt jaolt kokku monteerida, need objektile transportida ja seal kulub kogu süsteemi töökorda seadmiseks vaid nädal. Foto: Alvan Blanch

Augusti alguses avas tulundusühistu Alvar Harjumaal Alaveres tuliuue viljakuivati ja augusti lõpupäevil sai valmis Baltic Agro kuivati Lääne-Virumaal Kaarma külas.

Alavere kuivati kuulub viljakasvatajaid koondavale TÜle Alvar ja selle tarnis ettevõttele Dotnuva Baltic. Kaarma kuivati on aga Baltic Agro enda oma, tarnija oli Tatoli. Seal hakatakse pakkuma viljakuivatamisteenust eelkõige Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa põllumeestele.

Väike-Maarja ja Ebavere vahel paiknevasse Kaarma külla rajati viljakuivati sellepärast, et Baltic Agrol juba on seal vilja sorteerimisvõimalus ning laopind ja punkrid vilja hoiustamiseks. Siiani aga sai Kaarmas käidelda vaid kuiva vilja, nüüd on kohapeal olemas märja vilja kuivatamise võimalus.

Alavere iseenesest klassikalise konveier- ehk šahtkuivati teeb eriliseks see, et sealse Cimbria AMG-38 läbivoolukuivati ventilaatorid on tolmueraldussüsteemiga ja helisummutitega, et ümberkaudseid elanikke võimalikult vähe häirida.

Kuivati on arvatavasti kõrgeim Eestis, 40 meetrit kõrge. Mahutavus on 130 m³, katla põleti võimsus kuni 8100 KW. Kuivati konveier võimaldab läbi lasta 150 tonni vilja tunnis.

Kaarma kuivati on Inglismaa firma Alvan Blanchi suurim mudel DF 48000 ja laseb kuivatada kuni 58 tonni vilja tunnis, nisul on see näitaja kuni 35 t/h. Tegemist on üldiselt kasutatavatest šahtkuivatitest mõnevõrra erineva, nn blanšeerkuivatamise tehnoloogiaga.

Kuivati saabus tehasest peaaegu kokku monteerituna, selle paigaldamine ja töökorda seadmine oli lihtne ja kiire.

Alvan Blanchi kuivatiga saab kuivatada mistahes algniiskusega põlluvilja, ummistusi ei teki, sest vili liigub korruste peal keti ja õhu abil, mistõttu on lihtne muuta kuivatatava viljakihi paksust ja sordivahetus on lihtne – kuivatit ei pea tingimata tühjaks tegema, et näiteks nisult odrale üle minna. Kuivati on šahtkuivatist madalam, mis võimaldab võtta viljaproove mitmest kohast ja annab hea ligipääsu kuivati sõlmedele.

Kuivati sorteerimisliin on Saksamaa tootjalt Bühler, mudel TAS 206A-6, mille tootlikkus on 250 t/h ja sõela pind 48 m².

Alavere ja Kaarma viljakuivati töötavad maagaasiga, mis on praegu, pärast seda, kui 2015. aastal keelati viljakuivatites soodsama aktsiisimääraga maksustatud nn eridiisli kasutamine, soodsaim kuivatite kütmise moodus.

Alavere kuivatis plaanitakse tänavu kuivatada 45 000 tonni vilja, Kaarma kuivati aastavõimsus on 35 000 tonni. Lisaks on kohapeal laopind 25 000 tonnile viljale.

Alavere kuivati investeeringu maksumus oli 2,2 miljonit eurot, Baltic Agro Kaarma kuivati rajamiseks kulus 1,5 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles