Millised sibullilled sügisel mulda pista?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kui teile meeldivad nartsissid, siis septembri algus on just õige aeg nende sibulate istutamiseks.

FOTO: Marko Saarm

Praegu, mil lillepeenrad alles õitemeres, on just õige aeg asuda tegutsema selle nimel, et ka kevadel me silm lillepeenral puhata saaks - käes on aeg sibullillede istutamiseks. Kui tulbiga võib veel kuu või isegi kaks oodata, siis näiteks nartsissisibulad tahavad juurdumiseks sooja mulda ja need tuleb mulda pista hiljemalt septembri alguses.

Tulbisibulaid tohiks istutada kõige varem septembri lõpus, vastasel juhul võib lill sügisel juba lehetipud mulla alt välja ajada ja teda kimbutab talvel oht külmuda. Kui on soe sügis, võib tulbisibulaid istutada isegi novembris, mullu tegid mõned seda koguni enne jõule ja nägid kevadel õisi.

Mõned sibullilled istutatakse sügisel, teised kevadel. Lihtne on meelde jätta nii, et varakevadel õitsevad külmakindlad sibullilled nagu krookused, püvililled, hüatsindid, siniliiliad, lumi- ja märtsikellukesed, nartsissid, tulbid, kobarhüatsindid, laugud, püvililled, puškiiniad ja ka liiliad istutatakse sügisel.

Suvel õitsvad gladioolid, daaliad, kannad, freesiad ja kaeralilled istutatakse kevadel. Kel need juba aias õitsemas, siis sügisel võtke sibulad üles, puhastage, kuivatage ja hoiustage kevadeni.

Poest lillesibulaid valides jälgige, et sibul oleks kõva ja et sellel poleks inetuid plekke ja hallitust.

Rusikareegel ütleb, et sibul pannakse mulda selle kolmekordse kõrguse sügavusele. Hea oleks istutusaugu põhja raputada pisut liiva, mis liigse niiskuse sibulatest eemal hoiab. Samuti võib auku panna spetsiaalset istutusväetist või kõdusõnnikut. Kes aga lillesibulaid suveks mullast välja ei võtnud, võib nüüd sügisel väetist niisama peenrale raputada.

Kel aias mügrid tegutsemas, peaksid sibullillede kasvatamisel kasutama istutuskorve, mis ühest küljest ei lase sortidel segi minna, teisalt kaitsevad sibulaid näriliste eest. Esmalt tuleb kaevata sobiva sügavusega auk, sinna väetist raputada, siis korv sibulatega auku asetada ja muld peale lükata. Suvel on korviga mulda pandud sibulad lihtne korraga maa seest välja võtta.

Aiaajakirjades näeb mõnikord imeilusaid pilte varakevadel murus lokkavast krookuse-, hüatsindi-, siniliilia- või lumikellukeseväljast. Kui soov oma aiaski sama korrata, oleks murusse sibulate istutamisel mõttekas esmalt murumätas eemaldada, auku head mulda lisada, sibulad paika sättida ja mätas tagasi panna. Siin tasub aga arvestada, et niita ei tohiks sellist muru enne, kui lillede lehed kolletunud. Seega peaks sibullilli murusse istutama päikesepaistelises kohas, et need varakult õitsema hakkaks ja lõpetaks selleks ajaks, kui muruniitmiseks läheb.

Nartsissid võivad samal kohal edukalt kasvada kolm–neli aastat, tulbisibulad soovitavad spetsialistid siiski igal suvel välja puhkama kaevata. Mõned ütlevad, et ei kaeva tulbisibulaid välja ja need õitsevad ikka igal aastal. Mõned vanad ja tugevad sordid peavad tõepoolest nii vastu, aga moodsad ja erilise välimusega sordid tahavad siiski väga hoolikalt „kasutusjuhendis” näpuga järge ajades ümberkäimist.

Tagasi üles