Pilved on meie igapäevased kaaslased, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar. Samas mõnel aastaajal, sh suvel, võib sedasama öelda ka sademete kohta. Kuigi põud on viimasel ajal Eestit palju kimbutanud, pole me sademetest siiski päris ilma jäänud ja praegusel veidi niiskemal perioodil tutvustan sademeid, eriti nende liigitamist ja liigitamisega seotud küsimusi.
Atmosfäärinähted jaotatakse viide rühma: hüdrometeorid (vesi õhus), litometeorid (tahked osakesed), fotometeorid (optilised nähted), elektrometeorid (elektrilised nähted) ja nn klassifitseerimata nähted, mida nimetan anemometeorideks, sest need on tuulega seotud (trombid ehk tornaadod, tolmukeerised jms). Sademed kuuluvad hüdrometeoride alla – niisiis sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi ja selle kohta on tehtud isegi keeleanalüüs (Konsap, 2008).
Terminit lahti mõtestades selgub, et sademed on küllaltki probleemne mõiste: Eesti Entsüklopeedia väidab, et sademed on atmosfäärist aluspinnale langev vedel või tahke vesi (EE 8). Samas nimetatakse sageli ka maapinnal kujunevaid kondensatsiooninähtusi (kaste, hall jt) sademeteks, seda vähemalt vene koolkonna käsitluses (Konsap, 2008). Mõistlik ja ehk ka vajalik on eristada neid kahte: näiteks maapinnal kujunevate sademete täpsustamiseks terminit hüdrometeoorid [`pinnakihtidele moodustunud sademed` (Võõrsõnastik 2006)], mida võiks siis pidada sademete alammõisteks.
Sademeid on olemas vähemalt 16 eri liiki. Tekkekoha järgi jagunevad need kaheks: pilvedes tekkivad, langedes sealt aluspinnani, ja õhuniiskusest otse maapinnale ja esemetele tekkivad.
Pilvedes tekivad ja neist langevad: vihm, uduvihm, lörts, lumi, lumeterad ehk udulumi, rahe, lumekruubid, teralumi, jäävihm, jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, vahel nimetatakse loetelus ka udu, kui see laskub pilvedest aluspinnani. Õhuniiskusest tekib maapinnale ja esemetele kaste, hall ja härmatis. Jääkristalle (teemanttolm) ja udu, mis on jääkristallide või veetilkade suspensioonina õhus, võib vaadelda kui esimest ja teist tüüpi sademete üleminekuvormi. Nimetatud sademeliigid võivad omavahel kombineeruda, eriti sageli juhtub seda lörtsi ja vihma, rahe ja vihma või lume ja teralumega.
Siia vahele tuleb öelda, et lörtsi esineb harva – tavaliselt on tegu märja lumega või siis sajab lund ja vihma koos, mis märgitakse ka Ilmateenistuse vaatlustest. Rahvusvaheliselt on teada, et Kanada ilmateenistus ei kasuta lörtsi (sleet) mõistet, vaid ainult märg lumi (wet snow).
Sademed jaotatakse langemise iseloomu järgi laus- ja hoogsademeteks. Hoogsademed on tavaliselt hootise iseloomuga (võivad alata ja lõppeda järsku, intensiivsus on muutlik) ja nad on seotud konvektsioonipilvedega (rünk- ja eriti rünksajupilvedega). Hoogsademed on hoogvihm, rahe, külmal ajal hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, hooglörts (märg hooglumi). Seevastu laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Enamasti on laussademed nõrgad või mõõdukad (kõrgkiht- ja kihtsajupilvede puhul), harva tugevad (ülipaksude kihtsajupilvede või ulatusliku rünksajupilvede kogumi puhul, viimasel juhul peaks sadu vähemalt 4 tundi kestma, sest muidu märgitakse vaatlustes hoogsajuks). Laussademete hulka kuulub lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm, jäätuv vihm (kihtsajupilvedest), uduvihm, lumeterad ehk udulumi (kihtpilvedest), ja nn seenevihm (peen lausvihm, rahvasuus). Mõisted „laussademed“ ja „hoogsademed“ viitavad tegelikult ainult saju iseloomule ja kestvusele ega ole seotud selle tugevusega, kuigi hoogsadu võib märksa tugevam olla.
Erakordne kuumus sai augusti algusega läbi, kuid kohal on juba uus. Neljapäeval (9.08.) jõuab Rootsi rannikule madalrõhulohk ja samal ajal ulatub Venemaalt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale. Nende vahel kujuneb lõunavool, mis toob siia väga sooja õhumassi, mille algne kujunemispiirkond on Põhja-Aafrika – ilmselt sama õhumass, mis tekitas Euroopas rekordkuumust. Selline olukord püsib ka reedel (10.08.), kui madalrõhulohk nihkub merele, aga kaugemale esialgu ei pääse, sest Venemaa kõrgrõhkkonna serv püsib veel Läänemere idaranniku kohal. Lõunakaartetuul muutub tormiseks.
Et õhumass on kuiv, siis on taevas selge ja kõrvetava päikesega. Õhutemperatuur on öösiti 18...21, peamiselt saarte rannikul kuni 23, päeviti 28...33 °C, meretuulega rannikul on pisut vähem.
Järgmine kuumus ei lase ennast kaua oodata, sest juba pühapäeval (12.08.), kui madalrõhkkond jääb Skandinaavia kohale ja samal ajal ulatub Venemaa poolt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale, jõuab lõunakaartest kohale palav õhumass. Kuna madalrõhkkonna mõju võib siis tugevam olla, ei pruugi sooja kuigi palju üle 30 kraadi tulla. Ka see kestab paar päeva.