«Järjest rohkem on omanikud oma suvilaid ringi ehitanud ja valda päriseks elama asunud, veemajanduse kordategemine hoogustab seda veel,» ütles Kohila vallavanem Heiki Hepner. «Samm-sammult on Keila jõe äärsed suvilapiirkonnad muutumas aedlinnakuteks.»
Veesüsteemide ehitustööd tuleb kohati teha rasketes tingimustes, kuna suvilate vahel on kitsas. Ettevõtmise üks lisapluss on, et asulad saavad korralikud tänavad – ette on nähtud, et pärast kaevamistöid tehakse teed nõuetekohaselt korda.
«Ootame uusi veesüsteeme pikisilmi,» kinnitasid Roobuka küla Soonurme aiandusühistu inimesed. Võrreldes paljude teiste aiandusühistutega on Soonurmel oma väike veevärk olemas – ühistu ühine pumbajaam käivitatakse kevadel ja pannakse seisma sügisel. «Kui kevadel vee torudesse laseme, tuleb käia remontimas kohti, kust vesi välja purskab – torustik on nii vana,» ütles aiandusühistu esinaine Aino Aarma.
Osal peredest on ka puur- või salvkaevud, kuid paljudel oma kaevu pole ja siis tuleb talvel suvilasse sõites vesi linnast kaasa võtta. Kanalisatsioon on enamasti lahendatud individuaalsete kogumismahutitega. Kogu projektiala peale on veel kohti, kus mahuteid ei ole ja reovesi immutatakse pinnasesse (Keila jõe piirkonnas keelatud) või juhitakse see ebaseaduslikult otse jõkke.
Keila jõe seisund on lämmastiku- ja fosforikoormuse tõttu kehv, samas kuulub jõe suue lõheliste elupaigana kaitstavate veekogude nimistusse. Ohus on ka põhjavesi, mis kogu ettevõtmise alal on suuremas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kahe projekti elluviimise järel väheneb oluliselt põhjavee reostumise oht.
Projekti hind kahe valla peale kokku on ligikaudu 40 miljonit eurot, millest EL toetuste osa on 33 miljonit eurot. Tööd peavad valmis olema 2021. aasta lõpuks.
