Maastikuehitajal on tööd üle pea

Sirje Niitra
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isa Andres ja poeg Markus Vainu oma
järjekordsel objektil koos praktikal oleva
Ave Viigandiga.
Isa Andres ja poeg Markus Vainu oma järjekordsel objektil koos praktikal oleva Ave Viigandiga. Foto: Sirje Niitra

Liivi Aiad OÜ juhi ja omaniku Andres Vainu sõnul võib seda suve juba ehitusbuumi ajaga võrrelda, sest maastikuehitusfirmad ei suuda kõiki tellimusi äragi täita.

Saues tegutseva maastikuehitusfirma Liivi Aiad ainuomaniku ja juhi Andres Vainu leiab praegu koos oma kuue töötajaga hoopis Tallinnas Koplis asuvast Noblessneri sadamast. Siin veedab ta pikki päevi, sest käsil on üks viimase aja suuremaid ja keerulisemaid projekte – kivisillutise paigaldus otse mere ääres asuval Krusensterni väljakul.

Sügisest saati on siin ametis oldud ja tööl ei näi praegugi veel lõppu tulevat. Päevas tuleb maha panna 120 kuni 130 ruutmeetrit ja see pole naljaasi. Kokku tuleb kivipinda teha 6000 ruutmeetrit, kusjuures tegu on loodusliku kiviga, mida keerulisem ja aeganõudvam paigaldada kui betoonist kivi. Tellijaks on Merko Ehitus, kellega koostöö laabub väga hästi.

Käsil olev töö on väga vastutusrikas, sest loodusliku kiviga tuleb sillutada uue uhke, Michelini tärne kandma hakkava restorani „180°” esine koos selle kõrval asetseva kai äärisega.

Üle kuhjata ei tasu

Alustas aga Liivi Aiad palju väiksemate, ent sugugi mitte vähem oluliste projektidega, mis seotud koduaedade rajamisega. Viieteistkümne aasta jooksul, mil Liivi Aiad Eesti maastikuehituse kaardil olnud, on endale kauni koduümbruse saanud sajad pered Harjumaal ja kaugemalgi. Nagu ikka, alustati väikselt ja aastatega on nii töö kui ka objektide maht aina kasvanud. Põhimõtteliselt võib klient tellida oma uue, valmiva maja, aga miks mitte ka juba kasutuses krundi juurde kogu haljastuse – istutusalad koos taimedega, kiviteed, piirdeaiad koos automaatikaga ja kastmissüsteemid. „Meil on selleks piisavalt kogemusi ja kõik vajalikud kutsetunnistused olemas,” kinnitab firma juht. Ta soovitabki koduomanikul kõnealust teenust tellides kontrollida tegija tausta – kas tal ikka on vajalikud kutsepaberid olemas, sest eks sellelgi turul liigub igasuguseid haltuurategijaid. Ametlikke tegijaid on maastikuarhitektide liidus paarisaja ringis ja nende kvaliteedis saab kindel olla.

Oma aia rajajale annab Liivi Aiad tavaliselt ka teada, kust näiteks sobilikke taimi osta. „Taim peab ikka korralikult hoolitsetud olema, et hästi kasvama läheks,” teab Vainu öelda. Aiakujunduse trendidest kõneldes rõhutab mees, et kehtib põhimõte „vähem on rohkem”, mis tähendab, et krunti ei tasu erinevate puude-põõsaste ja lilledega üle külvata. Mängida võiks kolme-nelja, kõige rohkem aga viie taimega. Teiseks tuleks rajatav viia kooskõlla juba olemasoleva loodusega, lisades vaid mõne aktsendi või uue värvi. „Aias peab olema mõnus olla ja see ei tohi edaspidi ka liiga palju hoolt nõuda,” on tema põhimõte.

Küsimusele, kui palju selline „võtmed kätte” aed maksab, vastab Vainu, et käärid on kümnest tuhandest seitsmekümne tuhandeni, sest palju sõltub materjalidest. Ta rõhutab, et maastikuehitus on luksuskaup ja seda kogu maailmas. Ilma vajaliku ettevalmistuse ja oskusteta seda tööd juba ei tee.

Puhkus lükkub talve peale

Praegu on maastikuehituses mõistagi kõrghooaeg. Vainu sõnul oli juba möödunud sügisel tunda, et ehitusbuum on tulekul, sest tellimusi tuli uksest ja aknast. Kui kaua selline olukord kestab, ei oska ta öelda. Ühtpidi on hea, et raha liigub ja ehitatakse palju, aga teistpidi on raske häid tegijaid leida. Ta rõhutab seejuures sõna „häid”, sest iga meest või naist tema juba tööle ei võta – ikka peab enne seda ametit õppinud olema. Lisaks on selle töö juures vaja loovat mõtlemist ja mõnevõrra ka head maitset. Vainu teeb koostööd kutsekoolidega, nii Räpina kui ka Luua omaga, ja on agar praktikante tööle võtma. Praegugi on tal noored vanadele tegijatele abiks.

Praegu kiviplatsi ehitajad eriti kella ei vaata ja loodavad sellele, et puhata saab talvekuudel. 10–12 tundi päevas on täitsa normaalne tööpäeva pikkus ja keegi ei nurise, sest eks selle võrra saab ka rohkem teenida. Juht on ise samuti kogu aeg kohal – annab nõu, vaatab paigaldatud kivid enne vuukide tegemist üle ja vajadusel palub parandada, sest hiljem on juba raske midagi muuta.

Meie jutuajamise keskel tuleb nõu küsima üks heledapäine pikk noormees, kes osutub Andres Vainu pojaks Markuseks. Temagi õpib praegu maastikuarhitektuuri ja on siin praktiku rollis. Kuna aga poeg on väikesest poisist peale isaga objektidel kaasas olnud, siis tunneb ta seda tööd nii hästi, et tihtipeale usaldab isa ülevaataja rolli juba temale. Markus on ka rahvusvahelistelt kutsevõistlustelt auhindu koju toonud ja peagi läheb võistlema Ungarisse, kus tuleb rinda pista selliste pika ajalooga maastikuarhitektuuri maadega nagu Austria ja Šveits. „See on mehine ala, kus ei piisa lillenuusutamisest, vaid tuleb ka jõudu kasutada,” lausub isa, lisades, et tegelikult on tegu väga huvitava ja vaheldust pakkuva erialaga.

OÜ Liivi Aiad töömaht on algusaastaga võrreldes kasvanud umbes sada korda. Alustati murude rajamisega, millele peagi lisandusid kiviteed, siis piirdeaiad ja pisitasa kõik muugi. „Olen seda kõike ise kavandanud ja koolirahadki ise ära maksnud,” ütleb Räpinas aiandust õppinud mees. Nimelt polnud toona võimalik maastikuarhitektuuri veel kusagil õppida. Aasta käive on firmal 250 kuni 300 tuhande euro ringis. Kogu teenitud kasum on investeeritud uutesse masinatesse, sest renditud tehnikat siin ei kasutata. Pole vist vaja lisadagi, et kvaliteet on selles firmas kõrgelt hinnatud ja praaki ei sallita.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles