Põllumehed ja ametnikud vaagisid mesinduse kitsaskohti ning arutasid mahetulevikku

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala / Scanpix

Eelmisel nädalal toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumajandusameti ja Maaeluministeeriumi esindajate kohtumine, kus põhiteemadeks olid taimekaitse ja mesinduse kitsaskohad ning mahepõllumajanduse tulevik.

«Põllumajanduskoja jaoks on tõhus koostöö erinevate põllumajanduse valdkonna ametkondadega võtmetähtsusega. Põllumajandusega tegelevate inimeste ladus suhtlemine peab saama heaks tavaks. Suheldes leiab lahendused ja see on ka edu võti,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. «Koos töötamisest tuleb jõuda koostööni,» lisas ta.

«Taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine, nõuetekohasel kasutamisel hukkumisi tuvastatud ei ole. Omavaheline suhtlus ja üksteisega arvestamine peab aitama kaasa, et õitsvad taimed ja tolmeldajad saaksid olla omavahel sümbioosis,» ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. «Samuti tuleb olla teadlik kehtivatest nõuetest ja neid järgida,» lisas Raudsepp.

Puhuti ka mahejuttu

Kohtumisel oli arutluse all ka mahetootmise valdkonnaga seotud küsimused. Analüüsiti mahetootmise kitsaskohti ning selle üle, kuidas soodustada mahetoodangu jõudmist turule. «Mahesektori arengu seisukohalt on oluline sõnastada ja kokku leppida selge kava mahepõllumajanduse eesmärkidest. See peaks endas hõlmama nii mahepõllumajanduse pinna, toodangu, loomade arvu, ettevõtete tulukuse kui ekspordiga seotud eesmärke. Samavõrd tähtis on kokku leppida mahesektori rahastamise mahus ja allikates,» selgitas Tõnissoo.

Kohtumisel osalejad tõdesid, et Eesti toidu ohutuses ei ole põhjust kahelda sõltumata sellest, kas see pärineb tava- või mahepõllumajandusest. Toidu kvaliteedi ja ohutuse aluseks on kehtestatud reeglitest kinni pidamine ja usaldusväärne kontroll.

Loe ka neid

Tagasi üles