Valitsuse majandusarengu komisjoni kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi pindalaline eesmärk näeb ette, et aastaks 2021 saab Eestis vähemalt 51 protsendil maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut.
Valitsuse uus eesmärk: 2021. aastaks olgu pool Eesti maismaast mahe
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
17. mai 2018, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20 protsenti kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.
Tervikprogrammi eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel. Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana.