Põllumajandusrehvide märgistust ei tohi eirata

Ain Alvela
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllul töötavate traktorite juures kasutatakse peamiselt nn kuusepuumustriga rehvi, mis tagab maksimaalse läbivuse, väldib libisemist ega kogu pinnast mustrivahedesse.
Põllul töötavate traktorite juures kasutatakse peamiselt nn kuusepuumustriga rehvi, mis tagab maksimaalse läbivuse, väldib libisemist ega kogu pinnast mustrivahedesse. Foto: claas

Põllumajanduses on tähtis kuluartikkel rehvid, neid on ühe agrofirma tehnikapargis kümneid, rehvid on kallid ja nende tööiga sõltub palju sellest, kuidas neid kasutatakse.

Traktorirehvidel on tavaliselt võimas veojõumuster, nn kivi-, kuusepuu- või kalasabamuster, kuidas keegi on harjunud nimetama. Rehvil paiknevad V-kujulised sügavad sooned, mis parandavad veojõudu ega kogu paakunud mulda ja savi mustri vahele. Enamasti on traktorid nelikveolised, mistõttu peavad kõik neli rehvi olema ühesuguse mustriga.

Enamik traktoriratastest on sisekummita rehvidega. Tasub meeles pidada, et sisekumme saab paigaldada ka sisekummita rehvidesse. Kui sisekummita rehv juhtub purunema, saab sisekummi ja veljevööga seda ajutiselt töökorras hoida.

Kogu info rehviküljel

Üksjagu vihjeid õigeks kasutamiseks on kirjas rehvi enda peal. Kui manuaal võib kaduma minna või pole seda käepärast, siis ongi põhilised parameetrid rehvidele peale pressitud.

Rehvi vastupidavus, töö kvaliteet, kütusekulu, põllupinnale avalduv surve sõltub rehvirõhust. Üldiselt on rehvidele märgitud maksimaalne lubatud rõhk või soovituslik rõhuvahemik. Õige töörõhu kohta eri töölõikude tegemisel peaks infot saama traktori või haagise või mõne muu rehvratastel liikuva agregaadi kasutusjuhendist.

Rehvile märgitud rõhk võib sõltuvalt tootjamaast olla väljendatud kas naelades ruuttolli kohta (psi), kilopaskalites või barides. Kui rehvil on näiteks märge max. inflation 65 P.S.I. siis tähendab see, et rehvi maksimaalne lubatud rõhk on 65 psi = 450 kPa = 4,5 bar = 4,6 kg/cm2 (1 bar = 14,5 psi).

Maksimaalne lubatav rõhk on suurim töörõhk, mille jaoks antud rehv on mõeldud ja rehvi täispumpamisel ei tohi seda rõhku ületada. Mis ei tähenda, et rehvi peaks täitma just selle märgitud väärtuseni, sest väga palju oleneb sellest, millist tööd ja millisel pinnasel tehakse.

Tuleb tähele panna, et esimese ja tagumise silla rehvidel võib olla erinev rõhk. Ülemäära täispumbatud rehvidel kulub keskmine osa (muster) kiiremini ja nii läheb rehv rutem rivist välja. Samuti esineb ülepumbatud rehvidel suurem rehvikarkassi läbitorke või lõhkemise oht, kui sõidetakse üle kõvade esemete, mis lebavad asfaldil, betoonil, tihendatud pinnasel.

Kui põllul seda vast eriti ei tunneta, siis maanteel saab aru, et liialt täis pumbatud rehvidega traktor (loomulikult ka auto) muutub n-ö ülejuhitavaks, samas kui rehvid on lössis ehk siis alasurvega, on masin alajuhitav. Alarõhuga rehvide kasutamine mõjub neile tegelikult väga laastavalt: rehviõlg ja rehviküljed saavad liigse koormuse, rehvikülje intensiivne deformeerumine tekitab liigset soojust ja selle sisemised sidused lagunevad. Selle tulemusena läheb rehv rivist välja koordumise, puhetumise, pragunemise vms tagajärjel.

Töörõhku tuleb alati kontrollida külmadel rehvidel, näiteks tööpäeva või vahetuse alguses. Soovitatav on rõhku iga päev manomeetriga kontrollida. Ratta hermeetilisuse kao varajane avastamine ja rehvi või velje õigeaegne remontimine võimaldab rehvi eluiga pikendada.

Rehv talub suurt koormust

Põllumajanduses, kus rehvile langev koormus võib olla tohutu, on tähtis näitaja rehvide kihilisus, mis näitab tinglikult rehvi kandevõimet ja karkassi tugevust.

Tähistatakse seda märkega P.R. (Ply Rating) + rehvi kihtide arv, kusjuures sama suurusega rehvidel võib olla erinev kihtide arv, näiteks 6PR, 8PR, 10PR, 12PR. Mida suurem PR, seda tugevam on rehvi karkass ja seda suurem on rehvi kandevõime. Kandevõime faktilist väärtust tuleb vaadata rehvitootja kataloogist või standardist.

Seda näitajat kasutatakse rehvitööstuse aegadest, kui rehvikoordina kasutati puuvillast niiti – kihilisuse arv näitas niitide arvu rehvikarkassis. Tugevama nailoni ja teiste sünteetiliste kiudude, aga ka metalltraadi kasutuselevõtuga rehvi tugevduses on tugevuse saavutamiseks vaja vähem kihte. Kihtide arv on kaotanud sõnasõnalise tähenduse ning muutunud tinglikuks näitajaks. Viimasel ajal hakkab kihtide arvu välja tõrjuma informatiivsem näitaja – koormusindeks, kuid teatud rehvirühmade, sealhulgas tööstuslike rehvide puhul on see veel kasutusel.

Rehvi karkass mängib rehvi resistentsuse parandamises arvestatavat osa. Rehvikihid koosnevad sünteetilistest materjalidest (kevlar, nailon, polüester), mis katavad rehvi täies ulatuses. Rehvide kihid asetsevad üksteise peal. Eristada võib diagonaalrehve (kihid on üksteise peal 55kraadise nurga all) ja radiaalrehve (rehvikihid on risti rehvide pöörlemise suunaga).

Rehvi kiiruspiirang

Rehvi suurust märgistatakse arvukombinatsiooniga, näiteks 12–16.5, kus 12 on rehvi profiili tinglik laius tollides, „–” märgib diagonaalrehvi (radiaalrehvi tähis on „R”), 16.5 on rehvi tinglik kontaktläbimõõt tollides. Tinglik suurus ei pruugi ühtida tegeliku suurusega.

Kasutusel on nii Euroopa mõõdusüsteem millimeetrites kui ka Ameerika oma tollides. Seda tuleb meeles pidada ja arvestada. Tegelikku suurust tuleb vaadata rehvitootja kataloogist ja standardist. Praktikas võib rehvi suuruse umbkaudu arvutada, teisendades tollid millimeetriteks: üks toll = 25,4 mm.

Rehve võidakse liigitada ka kasutuskoha järgi. Kui rehvil on märge not for highway use, tähendab see seda, et rehv on mõeldud kasutamiseks näiteks ainult ehitusplatsil või põllul ja sellega ei tohi sõita kiiremini kui 15 km/h. Märge mitte teedel kasutamiseks, vahel esineb ka märgistus N.H.S, see on kohustuslik märgistus rehvidel, millel ei ole DOTi (USA transpordiameti) ametlikku luba või ECE (Euroopa majanduskomisjoni) sertifikaati üldkasutatavatel teedel sõitmiseks.

Praktikas kasutatakse seda märgistust tööstuslikel ja erirehvidel, millega ei sõideta kiiremini kui 15 km/h, et vältida nende rehvide paigaldamist kiiremini liikuvatele sõiduvahenditele. Samas ei keela märgistus nende rehvidega sõidukil üldkasutatavatel teel liikuda, tuleb vaid järgida nõuet, et liikumiskiirus jääks alla 15 km/h. 

Rehvidel leidub sisukat infot

  • K-395 – rehvi mudeli tähistus
  • -01 – tootjafirma kood
  • KENDA/STARCO – tootjafirma nimi või kaubamärk
  • NYLON – materjal (nailon), millest on tehtud rehvi karkassi koort
  • 26142008 – rehvi seerianumber (vahel nimetatakse ka tehasenumbriks). See on rehvi märgistuse oluline osa, mis võimaldab konkreetse rehvi selle unikaalse numbri järgi tuvastada. Tööstuslikel rehvidel ei ole seerianumbri märkimiseks rangeid reegleid. Nii võib mõnede rehvide seerianumber sisaldada ka tarbijale praktilist huvi pakkuvat teavet, näiteks rehvi valmistamise aega. Konkreetses näites tähistavad numbri esimesed neli kohta (2614) tootmise aega – 26 on nädala number ja 14 on aasta 2014. Rehvi ostes on kasulik vaadata selle tootmise aega, sest rehvi garantii ei kesta üle viie aasta. 2008 on järjekorranumber.
  • LOAD RANGE – koormusvahemik USA Rehvide ja Velgede Assotsiatsiooni (Tyre and Rim AssociationTRA) klassifikatsiooni järgi. Koormusvahemik määrab koormuse ja rõhu lubatud piirid. Konkreetse rehvisuuruse faktilisi koormuse ja rõhu näitajaid tuleb vaadata Rehvide ja Velgede Assotsiatsiooni aastaraamatust (Tire and Rim Accociation Yearbook). Seda näitajat kasutatakse vananenud kihilisuse näitaja asemel. E vastab kihilisusele 10PR.
  • TL – sisekummita rehv
  • TT – sisekummiga rehv

Allikad: OÜ Straco-E, AG Bohnenkamp

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles