/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
/nginx/o/2018/02/26/7641265t1hb7b7.jpg)
Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on mahepõllumeeste silmis peamine probleem selles, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärade vähendamine (14 protsenti) on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõtte ning mahepõllumajandustoetuste meetme üldise eesmärgiga tagada mahepõllumajandustootmise jätkusuutlikkus. Seoses sellega esitas Urmas Kruuse maaeluministrile arupärimise.
«Valitsus teatas aasta tagasi, et toetab ettepanekut käivitada mahemajanduse tervikprogramm ning maaeluministeerium peab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning keskkonnaministeeriumiga leidma 1. maiks 2017 mahemajanduse programmi rahastamisvõimalused ja koostöövormi,» rääkis Kruuse. «Veel sügisel 2018. aasta riigieelarve menetlemisel oli Maaeluministeeriumi eesmärgiks, et Eestis oleks elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu ning selle eesmärgi täitmiseks on oluline arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti,» tutvustas Kruuse seniseid valitsuse lubadusi.
Vähendamine teeb murelikuks
«Eelmisel nädalal sai teatavaks uudis, et Maaeluministeeriumil on plaan vähendada märkimisväärselt mahepõllumajanduses makstavaid toetuseid. Ja seda kõike samal ajal, mil riik on seadnud eesmärgiks mahepõllumajanduse toetamise. Seda kõike selleks, et suurendada sektori konkurentsivõimet, kaitsta ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mulla viljakust ning vee kvaliteeti ja parandada loomade heaolu,» selgitas Kruuse murelikult. «Nüüd aga puhuvad tuuled teises suunas. Veebruari keskel sai teatavaks uudis, et Maaeluministeeriumil on plaan vähendada märkimisväärselt mahepõllumajanduses makstavaid toetusi,» lisas ta.
«Mahepõllumehed on valitsuse käitumises pettunud ning jagavad seisukohta, et mahepõllumajanduse kiire areng võib olla küll paratamatu, kuid see ei õigusta ettevõtjate usalduse ja õiguspärase ootuse riivet. Ettevõtjad on pühendunud mahepõllumajanduse arendamisele sooviga säilitada ja suurendada Eesti bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust,» tutvustas Kruuse mahepõllumeeste pöördumise sisu.
«Jätkusuutlik ja kasvav mahepõllundus rikastab Eesti elukeskkonda ning annab loodusele tagasi. Samuti on mahepõllumajanduse toetusel on väga oluline roll veemajanduses (väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamisel) ning kliimamuutuste leevendamisel,» kõneles Kruuse.