Teeni oma metsast tulu

FOTO: Sille Annuk

Niisuguseid üleskutseid näeb netis ja kuulutustulpadel tihtilugu, paraku mõeldakse metsast teenitava tulu all tänapäeval peamiselt puidutulu. Ometi ei ole see suurim metsast saadav tulu – see polegi õigupoolest kuigi suur tulu, kui konkreetsetele arvudele otsa vaadata.

Metsaomanik Leo Eensoo sõnul saab ühe kuuse või kase eest 50–60 eurot, samas raieküpseks saamiseks peab puu umbes 70 aastat kasvama. Seega aastas kasvab ühes puus puidutulu juurde alla euro. Hektarisuuruselt lagedaks tõmmatud langilt saab keskmiselt kuussada puud, seda juhtub aga kõigest kord metsaomaniku elus – kui tal hästi läheb. Maamaks jookseb seevastu kogu aeg.

Luua metsanduskooli õpilastel on ühe raieringi jooksul ja kasvukohatüüpide kaupa lastud välja arvutada niinimetatud teiseste metsasaaduste – mesi, seened ja marjad – müügitulu. Tulemuseks saadi iga kord suurem tulu kui puidust. Tasub tähele panna, et näiteks mustikate korjeala hävitab lageraie mitmekümneks aastaks ja looduslike metsade asendamine männi, kuuse ja kasega mõjub mesilaste populatsioonile kahjulikult. Selliseid suuri meetaimi nagu pärn, vaher ja paju jääb üha vähemaks, põllult peletab mesilased aga mürgi pritsimine. Mesinduse turgutamine oleks väärt vastulöök maailma kimbutavale tolmeldajate kriisile ja toetaks ka Eesti mahemajandust.

Mida enam pea tööle panna, seda enam võimalusi metsast tulu teenida avaneb – ja seda ilma raskete harvesteride laastamise ja nördinud naabri sajatusteta. Metsa looduslikuna hoidmine võimaldab teenida puhta ja loodusliku Eesti kuvandi pealt, korraldada turismiretki ja loodusfestivale, pakkuda majutus-, toitlustus-, transpordi- või giiditeenust. Euroopa riikides on küllaldaselt inimesi, kes pole iialgi vabas looduses konna või rästikut näinud. Meil on neile pakkuda aga sootuks enamat.

Paljud kohalikud isegi ei tea, et tänu Eesti rannajoone liigendatusele oleme rahvusvahelise tähtsusega linnuvaatlusriik, kuuludes Euroopa esikolmikusse. Teinud me sellega siiski suuremat pole. Pikaajalise loodusturismiteenuse pakkuja Estonian Nature Toursi asutaja ja tegevjuht Marika Mann on võrrelnud meid välisettevõtetega ja hinnanud, et 200 000eurose aastase panusega sihtturundusse võiks Eesti loodusturismi arendada selliseks, et panus riigikassasse ületaks RMK praegust panust, mis tuleb eelkõige metsaraiumisest. Paraku vähendab riigimetsa usin raiumine ühtlasi keskkonnasäästlike ettevõtjate võimalusi loodusturismi arendada.

Üks viis metsa pealt igakevadist tulu teenida on koguda kasemahla. Keskmises vanuses kase pealt saab igal kevadel kuni sada liitrit mahla. Oletame, et kasemahla varuja maksab metsaomanikule selle saja liitri pealt kõigest kümme eurot – hektari pealt teeb see kuus tuhat eurot aastas. Vaid viie aastaga teenib nii lõppkokkuvõttes sama tulu, mis lageraiega saanud oleks, aga samas jäävad puud alles, puudega koos ka metsa elustik ja selle funktsioonid. Müüa võiks kasemahla aga nii joogi kui ka miks mitte rahvameditsiinilise kosmeetikumina, millega pleegitatakse nägu ja pestakse juukseid. Üks eestlaste trump, millest me ise harva teadlikud oleme: läänlaste jaoks oleme ebamaiselt ilusad. Kasemahlast saab ka kasesiirupit teha, mida müüakse õige krõbeda hinnaga vahtrasiirupist kuni viis korda kallimalt.

Aga Eesti riigile ega puidutööstussektorile pole veel kohale jõudnud, et praegu müüakse kasvava lageraiebuumi käigus peenraha eest maha ressurssi, mida hoolsamal hoidmisel märksa mõistlikumalt, pikaajalise kasumiperspektiiviga majandada saaks. Praegu võib juhtuda, et suures kasu väljavõtmise tuhinas jääb tõeline kasu hoopistükkis kahe silma vahele. Eesti üritab teha õige suuri asju, ehkki maailma mõistes on ta pisike nagu pisike linn. Võib-olla saaks palju väikesi asju tehes midagi sootuks suuremat kokku. Maailm on muutumises ja pealekasvavale põlvkonnale saab üha selgemaks, et tselluloosis ja puidugraanulites ei peitu õnne ega tulevikku. Hoopis murakad ja mustikad, puravikud ja kukeseened, mesi, kasemahl ja seikluslik matk puhtas looduses on kahekümne esimese sajandi tõeline kuld. Hoidkem siis seda ning paneme oma metsad tõeliselt teenima – sellisel viisil, et nende väärtus ajas vaid kasvab.

Tagasi üles