Ornitoloogid kutsuvad inimesi hulludest metsistest teada andma

Hull metsis

FOTO: Tauri Pärna

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata.

Metsistele mitteomase käitumise peamiseks põhjuseks peetakse nende elu- või mängupaikade ebasobivaks muutumist, näiteks on metsise kodumets killustunud või hävinud. «Sageli on elutingimuste muutusega kaasnenud nii metsisekukkede kui ka -kanade arvukuse suur langus piirkonnas,» selgitas EOÜ aasta linnu projektijuht Andres Kalamees. «Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase.»

Esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, mandrilt tuli esimene teade 1961. aastal. Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1.

Kogutud vaatluste põhjal koostab Eesti Ornitoloogiaühing ülevaate hullude metsiste leviku ja esinemissageduse kohta Eestis ning analüüsib võimalikku seost lähipiirkonna metsisemängude seisundiga.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning metsis on järjekorras 24. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Loe ka neid

Tagasi üles