Sisuturundus

Väärt mees: kuidas leida endale hea metsahaldur?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: HD Forest

Paljud, kes ei jõua oma metsaga ise tegeleda, müüvad selle maha. Hooldatud mets toob palju rohkem kasumit. Targem on leida endale professionaalne metsahaldur. Kuidas seda teha ja milliseid nüansse silmas pidada, annab nõu HD Forest direktor Toomas Kams.

Üldine soovitus, valige metsahaldajaks selline ettevõte, mille ärieesmärgiks on pikaajaline metsa majandamine. Tavaliselt sõlmitakse haldajaga leping 5-10 aastaks tingimusega, et metsaomanik võib lepingu igal hetkel katkestada, kui ta osutatud teenusega rahul ei ole.

Väikeomanikul, kelle metsakinnistu jääb alla 10 hektari, tasub partneri otsinguid alustada sellest, et tutvub piirkonnas tegutsevate metsaühistutega.

Üldiselt pakuvad ühistud omanikule mitmekülgset tuge metsa majandamisel. Metsanduse vastu huvi tundev inimene saab sealt asjalike nõuandeid ja kasulikke kontakte. Samas pakuvad osad ühistud ka pikaajalist metsahaldusteenust ning on valmis hoolitsema kogu protsessi eest.

Kuigi Eestis on üle 100 000 metsaomaniku ja keskmine kinnistu suurus on umbes 7 hektarit, on omanike hulgas ka selliseid, kelle kinnistute kogupindala ületab 500 hektarit. Suurematel metsaomanikel tasub vaadata selliste metsafirmade poole, kes on võimelised tegutsema nii lähipiirkonnas kui ka üle Eesti.

Väga oluline on jõuda koos metsahaldajaga nägemuseni, milliste eesmärgiga soovib omanik metsa majandada. Variante võib olla mitmesuguseid. Osad tahavad metsa võimalikult intensiivselt majandada ning saada sealt maksimaalset rahalist tulu.

Teisalt, mõned omanikud hindavad metsa emotsionaalseid väärtusi. See on oma koht looduses, kuhu saab koos perega väljasõite teha. Viimastel aastatel on tekkinud ka selliseid metsaomanikke, kes tahavad hoida oma metsa kui puutumatut looduskeskkonda või luua sinna matkaradasid.

Kõik soovid tuleks tulevase haldajaga läbi rääkida. Asjatundliku haldaja tunneb ära juba sellest, et ta oskab omanikule selgitada, millised on ühe või teise nägemuse plussid ja miinused nii täna kui kaugemas tulevikus.

Kui visioon on paigas, saab paluda metsahaldurilt lihtsamat majandustegevuste kava järgmiseks 5–10 aastaks. See ei tohiks nõuda põhjalikku ettevalmistust, sest tegu pole metsamajandusplaaniga. Küll aga aitab see omanikul aru saada, kui erapooletu partneriga on tegemist.

Üldiselt ei tohiks metsahalduril olla selliseid majanduslikke huvisid, mis võivad metsa majandamisel minna vastuollu kliendi soovidega. Paraku on kuulda olnud ka selliseid juhtumeid, kui haldur on “spetsialisti õigusega” juhtimise täielikult enda kätte võtnud. Hea metsahaldur on erapooletu professionaal, kes saab vabalt tegutseda metsaomaniku huvides.

Levinud viga on see, kui metsakinnistu haldamine usaldatakse ettevõttele, mis omab osalusi teistes metsandusfirmades või ka oma metsakinnistuid, mille haldamiseks tuleb ressursse jagada. Huvide konflikt ei pruugi olla pahatahtlik, kuid üsna sageli viib see usalduse kadumiseni.

Metsaomaniku jaoks on kõige lihtsam majanduslikke huvisid puudutavad nüansid tulevaselt metsahaldurilt kohe üle küsida. Heaks tavaks on paluda ka soovitusi halduri teistelt klientidelt, kellega ta on aastaid koostööd teinud.

HD Forest AS halduses on üle 20 000 ha maad, millest 16 000 ha moodustavad metsakinnistud. 1998. aastast tegutseva metsandusettevõtte põhilised tegevusalad on metsakasvatus, metsamajanduslik planeerimine, metsade uuendamine, hooldus- ja uuendusraied ning teised metsandusteenused.

Loe lähemalt hdforest.ee

    Tagasi üles