Tippkokad kogutakse bussi ja sõidutatakse Pärnumaa taludesse

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahtlemata on Pärnumaa maitsete sümbol värske kala, aga ka kõik muu söödav, mida mets ja põld meile annab.
Kahtlemata on Pärnumaa maitsete sümbol värske kala, aga ka kõik muu söödav, mida mets ja põld meile annab. Foto: Ardi Truija

Eeloleval kevadel saab Eesti toidupiirkonnaks Pärnumaa. Korraldustoimkond soovib koguda suvepealinna tippkokad bussi ja sõidutada nad maakonna taludesse, kus kasvatatakse või valmistatakse väärt toitu, et see siis edaspidi otsekontaktide kaudu kiiresti toidunautijate taldrikule jõuaks.

Kokkade ja toidutootjate otsesuhtlusest loodetakse mitmel viisil kasu tõusvat. Esiteks oleks restoranidel pakkuda rohkem kohalikku toitu, teiseks suudab tippkokk anda kohalikule toorainele filigraanse lihvi ja õige maitse, seletab MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht Mercedes Merimaa.

Igal aastal uue toidupiirkonna valimise üks eesmärk ongi kohaliku toidu ja toidukultuuri tutvustamine. Küll aga on raske ühe lausega vastata küsimusele, mis on Pärnumaa maitse. Esimesena lööb ilmselt pähe räim, aga räimeaeg on ju õige üürike.

Merimaa tõdeb, et rannarahva seas on kala ja kalatoidud ikka aus sees olnud, lisaks võib Pärnumaa maitseks nimetada kõike seda, mis tuleb põllult ja metsast. Pärnumaa rikkuseks on loodusannid: metsamarjad, seened, kala, ulukiliha ja söödavad taimed.

Kuna teistest selgelt eristuvat kohalikku toitu on Eesti eri piirkondades vähe, on tähtis toidu valmistamise viis. Pärnumaa maitsete aastal näidatakse, kuidas valmib kohapeal kasvanud toit metsas lõkkel ja peenes restoranis tippkokkade poolt moodsa köögitehnikaga valmistatuna.

Ürituste küllus

Pärnu linnas ja maakonnas toimub igal aastal palju toiduga seotud üritusi: Pärnu restoranide ja kohvikute nädal, Grillfest, võilille-, räime-, hapukurgi-, lamba- ja seenefestival ning kümneid väiksemaid. Lisaks on tänavu plaanis spetsiaalselt toiduaastale pühendatud üritusi.

Üks Pärnumaa toidupiirkonna ürituste korraldustoimkonna liige, Pärnu kohvikute ja restoranide nädalate eestvedaja Kadi Elmeste ütleb, et tulevaste ürituste nimekiri on viis lehekülge pikk ja ideid aina lisandub.

Pärnumaa üks trump, miks ta valituks osutus, oligi asjaolu, et seal on väga palju toiduga seotud ettevõtjaid ja üritusi, mis annab lootust, et külastajatel on palju põnevat avastamist.

Et maitsete aastast osavõtjal oleks lihtsam orienteeruda, valmistatakse Pärnumaa maitsete raja kaart, millel on märgitud linna ja maakonna toidutootjad ja -pakkujad.

Palju osavõtjaid

Pärnumaa toidupiirkonna ürituste ettevalmistamisel ja elluviimisel osalevad SA Pärnumaa Turism, Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu koos Romantilise Rannateega, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Soomaa Turism ning Pärnu Restoranide ja Kohvikute Nädal.

Elmeste räägib, et nad on meeskonnaga püstitanud eesmärgid, mida selle aastaga saavutada. Esimene soov on tutvustada Pärnumaa toidutootjaid ja suurendada toidu kasutajaskonda. Veel on vaja viia kokku tootjad ja kasutajad, et soodustada lühikese tarneahela teket.

„Juba praegu on toitlustuskohtadel hea koostöö meie kohalike joogitootjatega – siidritalude ja veinimõisaga, aga tahe on tugevdada sidet teistegi toidutootjatega. Väiketootjate kogused pole suured, et kaubanduskettidesse minna, kuid piisavad, et restorane hooajalise kaubaga varustada,” selgitab Elmeste.

Piirkonnas on olemas kohaliku toidu pakkujad, kes on tunnustatud EHE märgise kandjaks, kuuluvad Eesti Toiduteele või on tunnistatud riigi parimate hoidiste tegijaks. Pärnumaal tegutsevad restoranid, mille peakokad alustavad päeva turul parimat kohalikku toorainet valides ja on hinnatud riigi parimateks restoranideks.

„Meie piirkonnas on kaks parimat koolikokka – Surjus ja Audrus, seegi potentsiaal vajab kasutamist,” lisab Merimaa.

Külastajateks oodatakse pärnakaid, kes võiksid senisest aktiivsemalt kodust välja tulla, samuti inimesi Eesti teistest piirkondadest. Kolmas sihtgrupp on naabermaad Läti ja Soome. Tavapärasest erinevana toob Elmeste välja, et neil on idanemas idee peakokkade õhtusöökide sarjast, kus muu hulgas on plaanis minna söögikohast välja, näiteks kokale koju külla.

Sügisel on kavas korraldada Maria talus Pärnumaa lõikuspidu, kus soovitakse pakkuda sadat kohalikku jooki. „See eesmärk saab täidetud, isegi kuhjaga, sest Pärnumaal tegutseb palju erinevate jookide valmistajaid,” kinnitab Merimaa.

MAITSETE AASTA

Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu.

2018. aasta Eesti toidupiirkonnaks valis Maaeluministeerium nelja kandidaadi seast Pärnumaa.

Hindamiskomisjoni sõnutsi on Pärnumaa pluss hea programm värskete ideedega, tugev meeskond ja asjaolu, et toidupiirkonnaks on nii Pärnu linn (turistide seas väga selge kuvandiga sihtkoht) kui ka Pärnu linnast väljapoole jääv maapiirkond, toiduüritused ja kohalikud tootjad nii linnas kui ka maal, sh Kihnu saarel ja Soomaal, mis loob külastaja jaoks väga mitmekihilise sihtkoha ja palju avastamisrõõmu.

Pärnumaa maitsete aasta tiitel antakse üle mai alguses, mistõttu maitsete aastaga saab seostada üritusi, mida korraldatakse 2018. aasta maist kuni 2019. aasta mai alguseni, mil toidupiirkonna tiitel rändab edasi järgmisele piirkonnale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles