Loodusest võib abi saada kõhulahtisuse, soolepõletike ja kõhugripiga võideldes.
Loodus pakub abi kõhuhädade vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepakäbid on üks paremaid vahendeid kõhulahtisuse korral. Lepakäbisid võib koguda oktoobrist kuni aprillini, soovitatavalt enne suuri sadusid, sest lepakäbides olev tanniin lahustub vees.
Kogutakse otse puult, puhastatakse okstest ja kuivatatakse. Kel kodus toidukuivati, saab seda käbide kuivatamiseks kasutada. Aga lepakäbid kuivavad ka toatemperatuuril nädalaga ilusasti ära. Kui häda käes, saab teed teha ka toorestest käbidest.
Tee valmistamiseks võetakse 1 sl käbisid ja valatakse üle keeva veega, lastakse tõmmata 5–10 min ja juuakse 1 tass enne sööki. Pikema kõhulahtisuse või soolepõletiku korral 1–2 tassi söögiaegade vahel ja enne sööki. On kasutatud ka tsöliaakiast põhjustatud kõhulahtisuse ja sooltepõletiku korral, aga selle haigusega tuleb toitumist muuta: valida gluteenivabad toidud ja eelistada mahetooteid. Viimased uuringud viitavad hoopis sellele, et põllumajanduses kasutatavad mürgid põhjustavad soolte kahjustust. Ainuke lepakäbide kõrvaltoime on rinnapiima kadumine noortel emadel. Vanasti olevatki lepakäbisid selleks kasutatud.
Tammekoort kogutakse noortelt okstelt, umbes pöidlajämedustelt okstelt tuleb kõige parem koor. Oksad lõigatakse ja kooritakse, siis hakitakse või lõigatakse oksakääridega 1–2 cm tükkideks. Kasutada võib ka võrseid ja peenikesi oksatippe, need lihtsalt lõigata tükkideks ja kuivatada. Teed või keedust võib teha ka toorest materjalist.
1 sl kuivatatud koore- või võrsetükikesi valatakse üle keeva veega ja keedetakse 10 min, lastakse tõmmata 15 min ja juuakse 1 tass korraga. Pikema sooltevaeguse või kõhulahtisuse korral 5–7 päeva 1 tass lonksudena. Tänapäeval ei soovitata tammekoort seespidiselt pikemat aega järjest kasutada.
Tedremarana sakilised lehed muutuvad oktoobris niiske kuusemetsa all ja raiesmikel kollakas-oranžiks, mis aitab seda paremini ära tunda ja koguda. Mina kougin taime noaga maast välja varte ümbert umbes 3 cm raadiuses, sest juuremugul on väga väike ja labidaga kaevates tuleb suur mätas ning juurikat ei leiagi. Pesta ei tohi, kuivanud juurikas puhastatakse harjaga.
Tedremaranast on tinktuuri tehtud ja siis on kõhurohi kogu aeg olemas. Tinktuuri võib tilgutada kuuma vee sisse, et alkohol ära lenduks. Kui närtsinud juurikas tükeldada, saab teematerjali. Tee jaoks võetakse 1 sl tükeldatud juurikat ja keedetakse 10 min, lastakse tõmmata 15 min.
Koirohi aitab viirusliku kõhulahtisuse korral, võib teha nii teed kui ka tinktuuri. Tee valmistamiseks võetakse 1 tl taimepuru ja valatakse üle 1 tassi kuuma veega, enne joomist lastakse kaane all 10 min tõmmata.
Tinktuuri valmistamisel võetakse 1 osa kuiva taimepuru ja valatakse üle 5 osa viinaga. Lastakse tõmmata 2 nädalat ja kurnatakse. Tilgutatakse umbes 10 tilka kuuma vette, mõni võtab ka lusikaga. Koirohust valmistatud tee ja tinktuur on mürkkibedad. Pikka aega järjest ei tohi kasutada, kuna koirohi on mürgine. Väikeses koguses on seda kasutatud vermutites ja muudes napsudes, et tõsta söögiisu.
Soopihl aitab samuti kõhulahtisuse ja soolepõletike vastu. Kasutatakse tee ja tinktuurina. Tee jaoks võetakse 1 sl taime, valatakse üle 300 ml kuuma veega, lastakse keeda 30 min või siis hoitakse termoses 8 tundi. Juuakse 1–2 tassi päevas. Mõjusam on enne sööki. Tinktuuris on 1 osa soopihla ja 5 osa viina, lastakse seista 2 nädalat. Võetakse 1 sl 2 korda päevas, võib tilgutada ka kuuma vee sisse.
Naistepuna võib kasutada 1–2 nädalat. On leebema toimega, aga aitab rohkem viirusliku ja bakteritest põhjustatud kõhulahtisuse korral. Tee valmistamiseks võetakse 1 sl naistepunaürti, valatakse üle 300 ml kuuma veega, lastakse kaane all 15–20 min tõmmata.
Nelgil on tugev baktereid tappev toime. Vene rahvameditsiin soovitab seda soojale maale reisile minnes kaasa võtta. Nelki kasutatakse maitseainena lõunamaades just baktereid ja mikroobe tapva toime pärast, toidus ja konservides toimib loodusliku säilitusainena. Tavameditsiinis on nelgiõli hambaravis desinfitseeriv vahend. Nelki saab kasutada teena ja napsides koos tedremaranaga. Tee valmistamiseks võetakse 1 sl nelgiteri ja valatakse üle 300 ml keeva veega. Lastakse tõmmata 20 min või keedetakse 5 min. Võetakse lonkshaaval enne sööki.
Kui on kõhugripp, võib kasutada lepakäbi ja nelki või koirohtu koos. Abi on saadud ka toomingakoorest ja lepakoorest, mida saab samamoodi kasutada ja valmistada nagu tammekoort.
Kui on olnud pikem haigus, siis tasub soolte limaskesta taastumiseks süüa karotiinirikkaid marju ja köögivilju: porgandit, kõrvitsat, kibuvitsamarju, astelpaju. Soolte mikrofloora taastamiseks sobib maapirn, nii toorelt kui ka suppides ja hautistes. Maapirn on toiduks meie soolestikus elavatele headele bakteritele.
Kui aga kahe nädalaga neist taimedest kõhulahtisuse vastu abi ei saa, tuleb arstil lasta uurida, milles viga. Tavalise kõhulahtisuse korral saab lepakäbidest abi juba 5−30 minutiga. Lepakäbisid, tammekoort ja tedremaranat võib koguda nii praegu kui ka talvel.