Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Metsameestelgi jääb saak vihma tõttu kasinaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aarne Annamaa tõdeb, et tihti ei tea metsaomanikud oma metsa väärtust. | FOTO: Erakogu

Vihmane sügis ei lase korralikult tööd teha mitte üksnes põllumeestel, vaid metsafirmadki on hädas pehmest metsast palkide väljavedamisega ja kuna puitu napib, pole ülearu palju tööd ka saeveskitel ja pelletitehastel.

„Iga päev ja mitu korda, hommikul ja õhtul vaatan ilmateadet,” ütleb metsakinnistute ja raieõiguse ostu ning raietega tegeleva osaühingu Starforest üks omanikest Aarne Annamaa. Eri riikide ilmaennustusportaalide jälgimisest rääkides kisub küll mehe suu muigele, kuid teema on siiski tõsine. Sõltub ju teinekord paarist kraadist, kas töölised pääsevad sel päeval masinaga metsa palke tooma või mitte. Näiteks läinud nädalal näitas ühel ööl paari miinuskraadi ja kohe sai firma järgmisel päeval rohkem masinaid metsa välja vedama saata.

Kuna metsatöid tehakse tihti kruusateede ääres, vajutab ilm töötempole tugeva pitseri. Vihm, plusskraadid, metsateed ja suured masinad – see on keeruline kombinatsioon.

„Me ei lähe julmalt peale, sest kui tee ära lõhkuda, läheb parandamine meile kalliks,” tähendab Annamaa. „Peame arvestama kohalike elanikega, et me nende koduteed ei lõhuks ja igapäevaelu ei segaks.”

Kliendid tulevad tagasi

Starforestil, mille kontor asub Pärnus, on juriidiliselt vanust paarkümmend aastat, kuid aktiivselt hakati metsakinnistuid ostma kümmekond aastat tagasi ja raieõigusi viie aasta eest. Põhitöökohaga on firmas ametis Aarne Annamaa ja Gunnar Soodla, aga aastatega on ettevõttel kujunenud oma kindlad koostööpartnerid, kes peaasjalikult ainult neile töötavad: transpordifirma, kaks raiefirmat ja kolm saemeest, kes teevad keerukamaid töid kohtades, kuhu suure tehnikaga ligi ei pääse. „Need on väikefirmad. Nad pole küll otseselt meie palgal, aga sisuliselt on meie töötajad, kellega juba aastaid koos tööd teeme,” selgitab Annamaa.

Igapäevaselt tegeletakse palju metsaraiete planeerimise ja teostamisega. „Kuna olen metsanduses töötanud 1994. aastast alates, siis tunnen paljusid inimesi. Palju pakkumisi tuleb vanadelt klientidelt. Kes korra on raiet tellinud, tuleb teist ja kolmandatki korda meie juurde,” kirjeldab Annamaa. „Mingil määral teeme reklaami ajalehtedes, varem ostsime kinnistuid maa-ameti oksjonitelt, nüüd osaleme aktiivselt oksjonikeskkondades.”

Firmal on praeguseks metsa üle paari tuhande hektari. „Oleme ostnud ka sellist metsa, kus lageraie tehtud, või metsa, kuhu on noorendik peale kasvanud,” ütleb Annamaa ja lisab, et nad valivad kinnistuid pigem Kesk- ja Edela-Eesti piirkonnas. „Meie kontor on Pärnus ja nii suudame päeva jooksul rohkem tööd ära teha. Kui maad ja tööobjektid asuksid kaugel, kuluks sõidu peale aega ja peaks lisatööjõudu palkama.”

Üks osa metsafirma tööst on käia vaatamas metsakinnistuid, mida pakutakse müügiks või mille raieõigust tahetakse müüa. „Metsameister vaatab metsa üle, kui metsakava olemas, hindab selle õigsust või kui kava tehtud pole või on aegunud, tuleb teha uus,” kirjeldab Annamaa.

Omanik ei tea metsa hinda

Kui oma korteri hinna võiks kinnisvaraportaalis samas piirkonnas sarnaste korterite hindade põhjal välja nuputada, siis metsaga on lugu hoopis keerulisem.

Annamaa ütleb oma kogemusele tuginedes, et enamik metsaomanikke ei tea oma metsa väärtust. Kes ise metsaga ei tegele, ei tea reaalset turuhinda. „Praktikas kipub olema nii, et kui omanik küsib metsale mitmelt poolt hinnapakkumist, siis kerkib hind tihti isegi kõrgemaks, kui omanik ise esialgu lootis,” sõnab ta. „On ka vastupidiseid olukordi, kus omanik arvab, et ta mets maksab kaks korda rohkem, kui reaalne väärtus.”

Palju on kirjutatud sellest, kuidas metsakinnistuid osta soovivad helistajafirmad hakkavad tegema omanikule pakkumisi võimalikult odavalt, järgmisel päeval pakuvad natuke enam ja kolmandal päeval juba kolmanda firma nime alt 10 000 eurot rohkem. Ikka lootusega inimene konksu otsa saada. Kuuldavasti on nii mõnigi metsaomanik sääraste pakkumiste õnge läinud.

Annamaa ütleb, et tegelikult tuli säärane telefoniterror mingil määral isegi kasuks, sest kui metsaomanikul oli soov müüa ja vähegi oidu peas, siis pärast sellist helistamist võttis ta ise teistegi metsafirmade ja -ühistutega ühendust ja sai lõpuks oma metsa õiglase hinna teada. Ja korralikku hinda pakkuvad metsafirmad said uusi kliente.

„Tänapäeval meil ei olegi sellist ootust ja lootust, et keegi tuleks hinda küsima ainult meilt, hinnapakkumisi küsitakse mitmelt poolt. Nii ongi õige,” rõhutab Annamaa.

Metsa hind sõltub suuresti sellest, millised puuliigid seal kasvavad ja kui vanad puud on. Laias laastus on nii, et kui tegu noorendikuga, on kinnistu odavam, kui peal küps mets, siis kallim. Nii võivad naabrimeeste metsad küll ligistikku olla, kuid ühes on rohkem mändi, teises leppa ja esimese omanik saab märksa kallimat hinda. Kõige väärtuslikum ongi täiskasvanud männimets.

Kas tasub müüa

Metsamüüjate soovid ja taust on seinast seina. Vanematel inimestel on tihti suur emotsionaalne side kodu kõrval kasvava metsaga ja nad soovi seda müüa. Kui aga pärijad metsa omanikuks saavad, pole sageli neil metsaga sidet, samuti puuduvad oskused ja soov metsaga tegeleda. Siis on Annamaa hinnangul tõesti arukas kaaluda metsa müüki.

„Arvan, et näiteks Tallinna elanik ei peakski omama kuskil Lõuna-Eestis viit hektarit metsa,” arutleb mees. „Kui ta on selle saanud pärandina, on müük tulumaksust vaba. Tihtipeale on nii, et pärijad laseva metsa maha raiuda, aga uuendustöödest enam jaks üle ei käi ning kinnistule kasvab peale padrik, nagu erametsades tihtipeale kipub olema, kui keegi metsa eest ei hoolitse. Maksad maamaksu ja suurt tolku metsast pole. Mets ei tohiks olla su kodukohast eriti kaugel, et sul oleks aega sellega tegeleda ja silma peal hoida.”

Küsimusele, millal on õige aeg metsa müüa, kostab Annamaa vastuseks, et kõige kasulikum oleks olnud seda teha 2007. aastal. „Siis läksid puidu hinnad pööraselt kõrgeks, kaks korda üle reaalse hinna. Maailm läks siis korraks hulluks kõigi asjadega. Pärast kukkus kolinal alla,” meenutab ta.

Ometi müüdi tol ajal hoolimata kallist hinnast suhteliselt vähe, sest inimestel läks hästi ja polnud nii suurt rahavajadust kui hiljem buumimulli lõhkemise järel.

Praegu on soodne aeg müüa. Kui keegi müüa tahab, siis müüdud saab kindlasti, selles kahtlust pole, tahtjaid on piisavalt. Ka palgile, mis saab maha võetud, on ostja kindlasti olemas. Puidu turustamisega praegu probleemi pole.

„Meie müüme oma palgi Eestisse ja sinna, kust parasjagu rohkem raha saab,” sõnab Annamaa.

„Praegune vihmane sügis on ühest küljest isegi hea, sest puidu hinnad kerkivad. Aga jällegi, mis sest kasu on, kui puud anda ei ole, ei saa metsast kätte.”

Nagu põllumees ei saanud masinatega põllule sopa sisse minna, ei pääse metsafirmad tööootel objektidele. Lihtsam on suurematel firmadel, kes saavad valida, kuhu mehed saata, ning jätavad pehmemad metsad pakase lootuses ootele.

Istutavad ja külvavad

Lisaks muule teeb firma valgustusraiet ja metsaistutust: nii oma kinnistutel kui ka klientide maadel. Viimastel aastatel on maha pandud ainult kuuski. „Varem oleme proovinud ka mände istutada, aga meie kogemus on see, et põder pistab kõik nahka. Seepärast me mändi enam ei istuta. Jah, mitmesse kohta sobiks küll mändi panna, aga kui tellida taimed, istutada ja kolme aasta pärast tuleb põder ja sööb kõik ära, siis on kahju suur,” seletab Annamaa.

Viimastel aastatel on firma ka metsa külvanud, selleks on spetsiaalne masin, mis valmistab maapinna ette ja ühtlasi külvab seemne. Külvatakse männi- ja kuuseseemnesegu: kui põder sööbki hiljem männitaimed ära, jääb kuusk ikka alles. Sel viisil saab kõvasti tööaega kokku hoida. Ajaline kaotus metsa kasvus pole suur, sest potitaimena istutatakse kahe- ja kolmeaastaseid, aga tööde ajakulus on võit märkimisväärne, samuti on rahaliselt sedasi soodsam.

„Sellel aastal saime oma töö eest uue metsa kasvatamisel Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse tänukirja „Kogenud Metsakasvataja“ tiitliga,” lisab Annamaa.

MILLIST ILMATEADET USKUDA?

Starforesti omanik Aarne Annamaa ütleb, et lühiajalised prognoosid on Eesti ilmateenistusel suhteliselt täpsed. Ta jälgib selle järgi, millisel metsakinnistul tööd vaja teha on, ilmateenistuse asukohapõhist 48tunnist ilmaennustust. „See on väga hea, näitab üsna täpselt, kas täna on oodata selles kohas päikest või vihma,” kiidab mees.

Pikemaajalisi prognoose uurib ta norrakate ja venelaste ilmaportaalidest, kuid paraku nende järgi töid planeerida ei saa. „Nädal on siiski maksimum, mille puhul saab enam-vähem oma tööd planeerides ilmaennustusega arvestada,” võtab ta kokku.

Tagasi üles