Üheks tavalisimaks pilveliigiks on kiudpilved (Cirrus). Neid näeb kõige paremini küll kevadel ja suvel, sest maist juulini on madalpilvisust kõige vähem, seega on kiudpilved sageli nähtaval, ent isegi praegu, hilissügisel, võib neid ometigi näha. Kiudpilvede tähtsus seisneb eeskätt ilmade ettekuulutamises, sest kiudpilved kannavad sageli endaga infot tulevase ilma kohta.
Kiudpilved asuvad enamasti 7–10 km kõrgusel aluspinnast (maa- või veepinnast). Välimuselt on kiudpilved peaaegu alati kiulise ehitusega, kuigi mõnikord on see halvasti välja kujunenud. Värvuselt on päeval valged või helehallid, kuid õhtul ja hommikul sageli kollased, oranžid ja punased. Kui need asuvad atmosfääris mitme kihina (duplicatus), siis on alumised neist õhtusel ajal sageli tumedad. Valgete ööde ajal näivad põhjataevas olevad kiudpilved väga tumedad või mustad, eristudes niiviisi helkivatest ööpilvedest.
Tavaliselt kiudpilved ei varjuta päikest täielikult, kuid tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus) võivad varje põhjustada ja päikese varjutada.
Vahel tekivad halonähtused, sest kiudpilved koosnevad (alati) jääkristallidest. Nendes toimuva murdumise ja peegeldumise tõttu saab mõnikord jälgida ebapäikest ja väikese haloringi fragmente, sest pilvekiht pole ühtlane. Tekkida võivad ka haruldasemad halovormid, nagu seniidikaar või horisondiringi osad.
Kiudpilved kuuluvad sajupilvede hulka, sest tavaliselt langeb neist jääkristalle, kuid need ei jõua aluspinnani, vaid aurustuvad teekonnal (virga). Küll aga võivad kiudpilved nende all olevaid kõrgkihtpilvi külvistada ja aidata kaasa sademete tekkele.
Kiudpilved on sageli olemas ka lauspilves ilmaga, kuid siis on need osaliselt või täielikult teiste pilvekihtidega varjatud. Mõnedel kiudpilvede alamliikidel ja vormidel on suur prognostiline väärtus (Cirrus uncinus), mida on ka vanarahvas väljendanud.
„Kui kiud- ehk vingupilved madalamale vauvad, siis hakkab peenikest seenevihma sadama.“ [(E 63257 (23) < Rõuge khk – J. Gutves (1928)].
Tõepoolest, kiudpilvedega võib ennustada ilma … Niisiis, kiudpilvede mõned erimid on ilma lühiprognoosimise seisukohast väga olulised, sest viitavad üsna usaldusväärselt lähenevale ilmamuutusele, sagedamini pilvisuse tihenemisele ja sademetele juba mitu tundi kuni üks ööpäev ette. Selle poolest on kõnekaimad konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis väga tihti viitavad algavale järgnevusele – protsessile, mis on iseloomulik näiteks tüüpilisele läänetsüklonile, mille puhul pilveliigid järgnevad üksteisele kindlas järjekorras. Sellises aktiivses tsüklonis on selgesti eristatav soe sektor, mida ida poolt piirab soe front ja lääne poolt külm front (põhjapoolkeral). Tsükloni eri piirkondi iseloomustavad aga teatud kindlad pilveliigid, mis loobki võimaluse igal tähelepanelikul pilvevaatlejal nende põhjal lähema aja ilma prognoosida.
Vanarahvaski on seda seaduspärasust tähele pannud. Rõugest on meieni jõudnud sellised ilmavanasõnad: „Kiudpilved valmistavad sajule. Mida pikem ettevalmistus, seda pikem tuleb sadu.” või siis: „Kui on Noa laeva kiududes sabad, vihat, tordit, siis tuleb tuult ja harva sadu” [(E 63474 (256) < Rõuge khk – J. Gutves (1929)].
Kuigi lühiajaliselt oli külmem ja sadas lundki, jätkub ilm pigem hilissügisesel lainel. Nii jõuab neljapäeval (23.11.) uus aktiivne madalrõhkkond Norra merele ja tuleb üle Skandinaavia Läänemerele. Hakkab sadama. Kagutuul tugevneb hommikuks puhanguti 15, saartel ja rannikul 20 m/s. Õhutemperatuur on öösel enamasti alla 0 °C (saartel on soojem), päeval võib veidi soojem olla.
Reedel (24.11.) püsib madalrõhkkond Norra ranniku lähistel ja selle serv ulatub üle Läänemere. Esialgu ilmas muutusi pole (sajune, tugeva kagutuulega), hiljem ulatub tugevam sadu kindlamalt ka idaserva ja läheb soojemaks, sadu aga vesisemaks. Kagutuul asendub lõunatuulega, mis nõrgeneb.
Laupäev (25.11.) tuleb madalrõhkkonna kaguservas peamiselt vihmahoogudega. Öö on veel tuuline, kuid päeval asendub lõunatuul edela- ja lääne-, olles mõõdukas. Õhutemperatuur on tõusutendentsis, olles enamasti igal pool üle 0 °C (külmim idaservas, soojim nagu ikka läänerannikutel: kuni 6 kraadi).
Pühapäeval (26.11.) tuleb madalrõhkkonna serva mööda lõunast niiskust juurde ja päeval sajab pea kõikjal (vihmast märja lumeni). Kui Eesti lähedal tekib tsüklon, on oodata tormist tuult ja tugevat sadu. Õhutemperatuuris olulisi muutusi pole või on see pisut madalam.
Edaspidi võib ilm jälle pisut jaheneda ja omandada talvisemaid jooni.