Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kolmandik talivilja jäigi maha külvamata

Ilmakahjusid 60 miljoni euro eest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vihmane sügis keeras põllumeeste plaanid pea peale. Fotol talivilja põld Sangaste vallas. | FOTO: Arvo Meeks

Saagikoristuse hilinemise ja vihmaste ilmade tõttu jäi põllumeestel märkimisväärne osa taliviljast maha panemata. See annab tunda nii järgmise aasta rahakotis kui ka põldudel.

Teraviljakasvataja, Põllumeeste Ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets ütleb, et jõudis teravilja osas oma põldudel täita kaks kolmandikku plaanist. „Oleme Eesti keskmisest suhteliselt rohkem jõudnud külvata, kuna tegime otsekülvi ilma põldu vahepeal harimata,” täpsustab ta. „Olusid arvestades poleks me kuidagi rohkem jõudnud, sest koristus jäi väga hilja peale. Mingil ajal lõpeb ära optimaalne külviaeg ja ega ei olnudki kuhugi külvata.”

Läänemets ei kujuta täpselt ettegi, mis saab kevadel, sest sügisene maaharimine jäi puudulikuks. „Ma ei pea mõistlikuks praegu poriga lihtsalt maad tallata ja põllul sonkida, see ei anna midagi. Jäi nii nagu on. Viimastest koristustest on põllud sügavaid rööpaid täis, ka neid tuleb hakata kevadel tasandama. Samuti jäi väetamine kevadesse, sest põhiväetised, mis tavaliselt viiakse mulda sügisel, jäid andmata. See on vähemalt nädala aja töö,” seletab Läänemets. „Sellist aastat küll ei mäleta, kus sügisel oleksid jäänud tööd pilla-palla pooleli. Kogu tänavune aasta on olnud nagu sügis.”

Suur osa koristamata

Läänemetsal oli vili maas 1400 hektaril, sellest 170 jäi koristamata. „Kunagi pole sellist asja juhtunud. Koristamata jäi hernes ja uba,” sõnab ta.

Kuna talivilja ettenähtud mahus maha ei saanud, võtab PRIA rahalisi toetusi vähemaks. Läänemetsa sõnul pole aga mitte see kõige hullem, vaid meele teeb mõruks, et kogu elu on rütmist väljas mitu aastat. „Taliviljakoristus algab kõige varem, aga kui talivilja on vähem maha pandud, siis tähendab, et ei saa järgmisel aastal ka koristusega varem alustada. Siit tuleb sisse mitmenädalane lõtk, mida ühe kevade või aastaga ei tasanda. Seda enam, et hulk sügisesi töid on lükkunud kevade peale. Arvestan, et kulub kolm aastat enne, kui saab elu jälle tavapärasesse rütmi,” arutleb Läänemets. „Järgmisel aastal tuleb ilmselt teha majanduslikult keerulisi otsuseid, sest põllu normaalse tsükli seisukohalt tuleb võib-olla mõned põllud jätta kesasse – nõnda saab sügisel ringi õigel ajal alustada. See otsus tähendab aga ühe aasta saagi kaotust.”

Seemnekasvataja sai vilja maha

Tartumaa seemneteraviljakasvataja Madis Ajaots ütleb, et kuigi ilm segas väga palju, on temal kõik plaanitu maas. „Seemnekasvatajana on mul veidi teine olukord, panustangi seemnele, külvikord on vastavalt tehtud ja maha panemata vilja ei saa jätta. Meil on suurem jõudlus ja see tasub seemne hinnaga ära,” selgitab ta.

Üldiselt aga on olukord Ajaotsa sõnul kehvavõitu. „Teeme just Kevili meestega põlluringi ja vaatame talivilju üle. Mis on maas, see on väga ilus. Paraku on maha saanud vast kolmandik sellest, mis põllumehed plaanisid,” ütleb ta. „See tähendab, et kolm järgmist aastat ei saa külvikorda õigeks.”

Ajaots toob välja, et kõige hullemini läks tänavu hernega, sest nn hernepäevi ehk selle koristuseks sobilikke päevi oli hooajal õigupoolest üksainus. „Praegu toimub alles oa kuivatamine, kuivatid kõik auravad. See on tänavu väga kallis töö, sest uba on erakordselt niiske,” lisab ta.

Kümnendik plaanist

Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ütleb, et instituudis jäi külvamata veerand pinnast, sest põldudele polnud võimalik minna. „Seis on Eesti eri kohtades isesugune. Mõned Lõuna-Eesti põllumehed ütlevad, et pole väga hull, kuid Põhja-Eestis on tublisid viljakasvatajaid, kes said maha vaid kümnendiku plaanist, kui sedagi.”

Mis juhtub põlluga, mis jääb talvise taimkatte alla panemata? „Põllul, kus on taimed peal, kasutavad taimed mullas olevaid toitaineid ja need ei voola minema, seal ei toimu erosiooni ega leostumist,” selgitab Koppel. „Põllumehele tähendab praegune olukord seda, et kevadel on töökoormus suurem, sest kõik, mis oli plaanitud sügisel teha, tuleb teha kevadel. Reeglina on suvivilja saagid väiksemad kui taliviljal. Võib juhtuda, et järgmisel sügisel ei saa taliviljamaid õigel ajal kätte, sest suvivili koristatakse reeglina hiljem.”

Koppel nendib, et ei mäleta sellist sügist nagu tänavu. „Täna on veel põlde, mis on koristamata ja eilseni veel olid mehed põllul,” ütleb ta päeval, kui maha sadas selle aasta esimene lumi. „Need põllud jäävad kevadeks ette valmistamata. Koristamata jäänud põldudel on suur taimemass peal ja seda ei jõua ader maa sisse künda. Seega tuleb mass purustada ja alles siis saab künda. Jälle üks lisakulu.“

Meie lõunanaabrid on nimetanud toimuvat looduskatastroofiks ja Koppelgi on sellega nõus. Samas on tema sõnul väheusutav, et Baltikumis, Poolas ja Lõuna-Soomes toimuv, kus on sel aastal eriti sajurohke olnud, võiks mõjutada maailmaturu teraviljahindu.

Ilmakahjusid 60 miljoni euro eest

Põllumajandus-kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Liidu möödunud nädalal tehtud uuringust selgusid kahjud, mis ilm on põllumeestele sel aastal tekitanud. Uuringu tulemused on väga esinduslikud, sest vastanuid oli palju (686) ja nende haritavad maad hõlmavad 238 000 hektarit, mis on umbes pool Eesti haritavatest põldudest.

Selgus, et keskmiselt jäi koristamata 15 protsenti teraviljast, kaunviljast, tehnilistest kultuuridest, kartulist ja avamaa köögiviljast. Kõige raskem oli seis Ida- ja Lääne-Virumaal, kus koristamata jäänud põldude osakaal ulatus 18–19 protsendini. Kogu Eesti lõikes jäi kõige rohkem põllule põlduba, koguni kolmveerand saagist. Ka hernest jäi väga palju koristamata.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et küsitluses osalenud ettevõtjad kavatsesid külvata 84 000 hektarit talivilja, kuid tegelikult jõudsid maha panna vilja vaid 53 000 hektarile ehk kolmandik jäi külvamata. „Kui üldistada see arv kogu Eesti peale, siis võib öelda, et 60 000 hektarit talivilja jäi maha panemata. Seejuures hilinesid sügiskülvid, nii hilja maha saanud vili ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Lisaks on osa taliviljapõlde lausa vee all,” lausub Sõrmus. „Väga suured probleemid olid ka sööda ja maisi varumisel, maad olid pehmed ja kolmas niide jäi tegemata. Söödast võib puudus tulla.”

Sõrmus vahendab, et küsitluse vastajad ise hindasid tänavused kahjud 35 miljoni euro peale, kuid Eesti peale üldistatuna on see umbes 60 miljonit eurot. „Peaaegu 80 protsenti vastanutest tunnistas, et tänavune aasta tuleb majanduslikult keeruline või isegi väga keeruline,” tõdeb Sõrmus.

Mis uuringu tulemustest edasi saab? Need on edastatud maaeluministeeriumile, kellelt on Euroopa Komisjon küsinud andmeid, mille põhjal otsustada, kas Eesti põllumehed vajavad erakorralist abi või mitte. „Siin küsitluses on palju argumente. Umbes sama halb või halvem olukord on naabrite juures Lätis, Leedus, Soomes. Ka mujal Euroopas polnud vilja-aasta kiita, kuid seal eelkõige põua pärast,” lisab Sõrmus.

Tagasi üles