Uuring: 15 protsenti saagist jäi sel aastal põllule, hernest üle poole

Hernekaunad

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja/Scanpix

Eesti taimekasvatajate küsitluse tulemused kinnitavad, et tänavu jäi ligikaudu 15 protsenti põllukultuuride pinnast ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata. 

Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole herne pinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaa köögivilja ja kartuli koristus, selgub uuringust, mille viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Keskmiselt jäi põllule kuuendik saagist

«Kui Eesti keskmisena jäi tänavu koristamata kuuendik põllukultuuride pinnast, siis maakondade lõikes jäi keskmisest rohkem saaki põldudele Ida- ja Lääne-Virumaal (18-19 protsenti koristuspinnast), Rapla- ja Järvamaal (17%) ning Harju-, Võru- ja Pärnumaal (16%). Oluliselt parem pole olukord ka teistes maakondades,» selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Enim kannatasid oakasvatajad

Sõrmuse sõnul jäi küsimustikule vastanud ettevõtete andmetele tuginedes kõige rohkem tänavu koristamata põlduba (umbes 69 protsenti pinnast), hernest (55%), avamaa köögivilja (27%), kartulit (21%), suvinisu (14%), kaera (13%), rukist (6%) ja rapsi (5%).

Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk. Olulisemate põhjustena nimetati ka ebapiisavat kuivativõimsust, ebapiisavat koristusvõimsust põllul ja kevadkülvide hilinemist. Vastajad märkisid siiski, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.

Taimekasvatajate olukord kujuneb majanduslikult väga raskeks

Küsimustikule vastanud ettevõtetest üle 83 protsendi vastas, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju ligikaudu 36,4 miljonit eurot.

Tootjate jaoks on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Oluliselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.

Tulevikus aitaks saagikindlustus

«Oleme küsitluse tulemused ja oma hinnangu olukorra kohta saatnud Maaeluministeeriumile, kellelt Euroopa Komisjon on küsinud andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Tulevikku vaadates leiti, et vaja oleks luua saagikindlustuse võimalus,» rõhutas Sõrmus.

Põllumeeste küsitluse viis läbi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Küsitlusele vastas 686 ettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure (teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, avamaa köögivili, kartul) kokku ligikaudu 238 000 hektaril, millest ligikaudu 36 000 ha jäi koristamata. 

Populaarne

Tagasi üles
Back