Ilmatark: Joonpilved ja ilmamuutused

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Meelis Meilbaum

Isegi praegusel pilvisel ajal (hilissügis on Eestis üks pilvisemaid aegu, sest aastases käigus on pilvisuse maksimum novembris ja detsembris – üldpilvisus 8,3–8,6 palli ja madalpilvisus 7,5–8,1 palli) võib helgematel hetkedel jälgida põnevaid pilvi – joonpilvi ehk kondensjälgi.

Joonpilved (Cirrocumulus tractus) ehk kondensjäljed on tavalised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise mõjul kahel moel. Esimesel juhul on põhjuseks õhusõiduki mootorist pärinev veeaur, mis paiskub õhku põlemisprotsessi käigus. Teisel juhul võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on veeaurust küllastunud.

Need on joone- ja riba(lindi-)kujulised pilved, mis on mõnikord lühemad, teinekord aga üle kogu taeva ulatuvad. Võivad aja jooksul katta suure osa või terve taevalaotuse, mõnikord on katkendlikud või usjad.

Joonpilvi esineb aastaringselt, olles väga tavalised, kuid on sageli varjatud madalate pilvedega. Need on sagedasemad kahe erineva tihedusega õhumassi vahel oleva üleminekuvööndite (front) ja madalrõhulohu ees või madalrõhkkonna soojas osas (soojas sektoris).

Joonpilved tekivad õhusõiduki mootoritest tuleva veeauru lisandumise tõttu, sest see põhjustab keskkonnas lokaalse üleküllastuse ja veeauru kondenseerumise, või väikese rõhulanguse tõttu – selle tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses, õhutemperatuur veidi langeb ja sellest piisab veeaurust praktiliselt küllastunud õhus kondensatsiooni tekkeks.

Joonpilved koosnevad enamasti jääkristallidest, vahel ka allajahtunud veetilkadest. Seetõttu on need kiud- või kiudrünkpilvede erim, mis annavad küll sageli sademeid, kuid aluspinnani need ei jõua (virga).

Joonpilvedel on ka ilmaennustuse seisukohast tähendus: kui joonpilvi hakkab tekkima massiliselt mingis kindlas ilmakaares (sageli koos teiste ülemiste pilvedega) ja levimisala laieneb, siis on oodata pilvisuse tihenemist ja sademeid 12–24 tunni jooksul, mõnikord ka kiiremini. Kui joonpilvi ei teki või on nad väga kiiresti kaduvad, siis ilm püsib või paraneb.

Seega suudab asjatundja kondensjälgedest välja lugeda infot troposfääri ülaosas ja tropopausi lähedal valitsevate tuule- ja niiskusolude kohta. Joonpilved võivad viidata lähenevale tsüklonile või selle lohule, mille eel suureneb aluspinnast kilomeetrite kõrgusel õhu niiskussisaldus ja õhumass hakkab kerkima, soodustades niiviisi joonpilvede teket ja püsimist. Kui joonpilv on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril, täpsemalt kõrgusel, kus see pilveriba asub. Seega on võimalik ka vastupidine: prognoosida atmosfääri seisundi abil seda, kus on joonpilvede teke tõenäoline. NASA on koostanud vastava prognoosikaardi, mis on Internetis igaühele kättesaadav (veebis: https://cloudsgate2.larc.nasa.gov/cgi-bin/site/showdoc?docid=4&exp=ACCESS&cmd=field-experiment-subpage-1&CONUSE=1&WCE=0&ECE=0#).

25. ja 26. oktoobril tuli rinda pista väikese lumetormiga, seejärel hakkas lumi sulama. Uuesti sadas lund 30. oktoobril, kuid mitte enam palju. Öeldakse, et „niimitu päeva on esimene lumi maas, niipalju ka "talvesi" teeb“. Mõnes kohas oli see lumi enam-vähem neli päeva maas. Seega kui seda lumepäevade hulka vaadata,  siis teeks 4 talve (praegu ära sulanud sinna hulka ei lähe). See kogus näitab, et just kõige püsivam see talv ei tuleks. Elame, näeme!

Kolmapäeval (1.11.) liikus madalrõhulohk Eesti kohale. Neljapäeval (2.11.) tekkis Läänemerel osatsüklon ja tõi peamiselt vihma. Reedel (3.11.) suundub madalrõhkkond üle Eesti Venemaale. Öö on sajune (sajab vihma), päeval sajuhood hõrenevad. Tuul öösel lühiajaliselt nõrgeneb, päevaks tuule suund muutub, olles enamasti põhjast. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 5...10 °C. Nädala lõpuks jõuab edelast kohale väga soe õhumass, mistõttu ööpäeva vältel on õhutemperatuur 5...10 °C, ja see võib mõneks ajaks püsima jääda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles