Glüfosaadi keelamine ähvardab tõsta vilja hinda

Johannes Voltri
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Marko Saarm

Eesti põllumehed on murelikud, sest glüfosaadil põhinevate umbrohutõrjevahendite keelustamine võib tõsta põllusaaduste hinda ja vähendada põllumeeste konkurentsivõimet Euroopas.

Kaks aastat tagasi aasta põllumeheks valitud Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa on glüfosaadi võimaliku keelustamise suhtes pessimistlik. „Peaksin sel juhul ostma endale teised põllutööriistad. Suureneksid kulud kütusele, palkadele ja varuosadele,” sõnab ta.

„Absoluutselt õige,” nõustub Rässaga Kevili põllumeesteühistu nõukogu esimees, eelmisel aastal põllumajandussektori silmapaistvamaks tippjuhiks valitud Jaak Läänemets. Tema sõnul mõjutaks glüfosaadi keelustamine vähemal või rohkemal määral kõiki Eesti põllumehi, kes ei tegele mahepõllumajandusega.

Glüfosaat on maailmas enim umbrohutõrjeks kasutatav ühend, mis hävitab kõiki umbrohtusid. Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi dotsent Eve Veromann ütleb, et kui alguses peeti ainet võrdlemisi ohutuks, siis viimastel aastatel on ilmunud aina rohkem uuringuid, mis tõestavad vastupidist. Näiteks on glüfosaat Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul potentsiaalselt vähki tekitav. Teised uuringud on Veromanni sõnul aga näidanud, et aine on ohtlik vee-elustikule ja kahepaiksetele ning vähendab niiviisi looduslikku mitmekesisust.

Seetõttu arutabki Euroopa Komisjoni juhitud taimekaitsevahendite töögrupp nüüd, kas ja millisel määral aine edasist kasutamist lubada. Eelmisel kolmapäeval toimunud liikmesriikide hääletusel aine kasutusloa pikendamine vajalikku toetust ei leidnud. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõuniku Gerit Dreyersdorffi kinnitusel oli tegu oli siiski mittesiduva eelhääletusega ja glüfosaadi lõplik tulevik selgub hiljemalt 15. detsembril. Kui selleks ajaks kasutusluba ei pikendata, ei tohi glüfosaati enam Euroopa Liidus kasutada.

Romet Rässa ja Jaak Läänemets on ühel meelel, et häid alternatiive glüfosaadil põhinevale tõrjevahendile ei ole. Teised maaharimisviisid, näiteks sügavkündmine või vahekultuuride kasvatamine, on hulga keerukamad ja kallimad.

Tootmise kallinemine tähendaks Rässa ja Läänemetsa sõnul põllusaaduste, nagu vili või kaunviljad, hinnatõusu. Sama tõsiasja toob välja Gerit Dreyersdorff, kelle sõnul on Eesti ametlik seisukoht glüfosaati soosiv. Kui palju aine keelustamine põllusaaduste hinda kergitaks, seda Dreyersdorff, Rässa ega Läänemets praegu hinnata ei oska.

Rässa lisab, et vilja ja kaunviljade kallinemine langetaks Eesti põllumeeste konkurentsivõimet Euroopas. Ta selgitab, et lääneriikide põllumehed saavad suurenevad tootmiskulud katta põllumajandustoetustega. Kuna Eestis on toetused väiksemad, siis on Eesti põllumehed halvemas seisus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles